Loksa on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.
Viinistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Hara saar on Hara lahes asuv 10,1 hektari suurune väikesaar, mis on Juminda poolsaarest eraldatud kitsa salmega. Saar on tänapäeval inimasustuseta. Halduslikult kuulub saar Harju maakonna Hara küla koosseisu.
Suurpea on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas Pärispea poolsaare läänerannikul Hara lahe ääres, Pärispea külast lõunas.
Pudisoo on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Asub Pudisoo jõe ääres, suudme lähedal.
Turbuneeme on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Vihasoo on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Kolgaküla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis.
Kasispea on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Asub Pärispea poolsaarel Eru lahe kaldal. Ranna lähedal Loobu jõe suudmest loodes on kuuest madalast rohtunud laiust koosnev Kasispea laiduderühm (Suurlood, Keskmine lood ja Väikelood ning kolm nimetut laidu pindalaga 0,2 kuni 0,6 ha).
Parksi on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Joaveski on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Küla läbival Loobu jõel asub Joaveski hüdroelektrijaam, mis rajati 1924. aastal toona külas tegutsenud papivabriku tarbeks.
Virve on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. Küla paikneb Juminda poolsaarel Hara lahe läänerannikul.
Hara on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Asub Hara lahe rannikul.
Kolga-Aabla on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Asub Juminda poolsaare läänekaldal Kolga lahe ääres.
Tapurla (kohakääne Tapurlasse) on küla Harjumaal Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Hara lahe ääres. Külas asub Tapurla sadam.
Lohja järv on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargi territooriumil Loksast 2,5 km edelas.
Mohni tuletorn on tuletorn Mohni saare loodeosas.
Hara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.
Loksa Kroonlinna Püha Õiglase Joanni kirik on Harju maakonnas Loksa linnas asuv õigeusu kirik. Kirik on pühitsetud pühale õiglasele Kroonlinna Johannesele ning ehitati aastatel 2002–2003 kirikuks ümber endisest lasteaiahoonest. Kirik asub aadressil Posti tänav 17A.
Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub Valgejõel.
Loksa Püha Neitsi Maarja kirik on luteri kirik Harju maakonnas Loksa linnas. See valmis 1853. aastal.
Muuksi linnamägi asub Harjumaal Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Kolga lahe äärsel pankrannikul. Kolmnurkse kujuga linnamägi jääb tänapäeval umbes 700 m kaugusele merest. Kuna Põhja-Eesti maa tõuseb, oli muinasajal meri linnamäele lähemal.
Tallinnamadala tuletorn on tuletorn Soome lahes Tallinna madalal.
Randvere on küla Harju maakonnas Viimsi vallas Muuga lahe läänekaldal.
Lubja on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.
Muuga sadam on sadam Harjumaal Muuga lahe ääres Maardu, Viimsi valla ja Jõelähtme valla piiril. Muuga sadam kuulub ASi Tallinna Sadam koosseisu.
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes. Saar kuulub halduslikult Harju maakonna Viimsi valla koosseisu.
Andineeme on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas, põhja pool Loo jõe suuet.
Kaberneeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Küla asub Kaberneeme poolsaarel Eesti põhjarannikul. Poolsaar on vaid kahe kilomeetri pikkune. Tänapäeval kuulub poolsaar halduslikult Harju maakonna Jõelähtme valda. Kaberneeme külas asub ka Kaberneeme sadam, Kaberneeme poolsaarest läände jääb Kaberneeme laht, tema mõtteliseks jätkuks on Koipse (ka Koipsi) ja Rammu saared.
Tsitre on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uusküla on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Ihasalu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Kelnase on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Asub Prangli saare põhjaosas. Külas asub Kelnase sadam.
Rohuneeme on küla Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi poolsaare tipus.
Allu saar (ka Alu saar, Allusaar) on Kolga lahes, Rammu saarest idas asuv 1,25 hektari suurune väikesaar. Allu saar koos Rammu saare ja Malusi saartega asuvad Harjumaa Jõelähtme valla Rammu küla territooriumil.
Tammistu on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. Posti sihtnumber on 74719.
Haapse on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Haapse on ajalooline kaluriküla.
Leppneeme on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Tammneeme on küla Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi poolsaare idarannikul. Küla on mere ja metsa vahel paiknev pikk ja kitsas asustusala – idas külgneb asula Muuga lahega, põhjas Leppneeme ja lõunas Randvere külaga. Läänes ulatub küla keskosa ligi kilomeetri jagu poolsaare siseossa. Viimsi poolsaare metsane siseala eraldab läänes Tammneemet Lubja külast.
Miiduranna on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Külas asub Miiduranna sadam.
Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes. Saar asub rannikust kilomeetri kaugusel ja kuulub Harju maakonda Kuusalu valda Salmistu külla. Salmistu sadamast on võimalik ka saarele pääseda.
Jaani-Tooma suurkivi on kaheks osaks lõhenenud rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Kasispea külas.
Pringi on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Kullamäe on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Lääneotsa on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Asub Prangli saare lääneosas.
Pärnamäe on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Püünsi on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. See paikneb Viimsi poolsaare läänekaldal Tallinna lahe ja Rohuneeme põlismetsa vahelisel alal. Naaberkülad on Rohuneeme küla põhjas ja Pringi küla lõunas.
Idaotsa on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Asub Prangli saare idaosas. Administratiivselt kuulub selle alla ka Aksi saar.
Rammu on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Rohusi on küla Rohusi saarel Jõelähtme vallas Harjumaal.
Saviranna on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Küla kuulub terves ulatuses Rebala muinsuskaitsealasse. Küla territoorium eraldati 2010. aastal Kallavere alast.
Juminda tuletorn on tuletorn Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda poolsaare põhjatipul.
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.
Ihasalu päevamärk on päevamärk Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ihasalu poolsaare tipus Uitru säärel.
Leesi Katariina kirik; ka Leesi kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Kuusalu vallas Leesis.
Majakivi on migmatiidist hiidrahn Juminda poolsaarel Harju maakonnas Kuusalu vallas Hara külas. Tegemist on ruumala järgi Eesti suuruselt kolmanda rändrahnuga.
Lõunaküla (rootsi Storbyn) on küla Harju maakonnas Viimsi vallas Naissaarel.
Tagaküla (rootsi Bakbyn) on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Küla moodustati 15. juulil 2011, kui otsustati endine Naissaare küla jagada kolmeks külaks: Lõunaküla (Storbyn), Tagaküla (Bakbyn) ja Väikeheinamaa (Lillängin).
Kiviheinamaa kivi (ka: Kiviheinamaa Kärga kivi) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Augu suurkivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Jõelähtme vallas Haapse küla lähistel.
Ihasalu poolsaar on poolsaar Jõelähtme vallas Harju maakonnas Ihasalu ja Kaberneeme lahe vahel.
Sagu laht on laht Harju maakonnas Kuusalu vallas, Hara lahe osa. Laht piirneb läänes Juminda poolsaarega.
Rammusaare laht (ka Rammusaare järv) on järv Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rammu külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 453 m.
Maajärv (ka Rammusaare järv) on järv Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rammu saarel. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 896 m.
Pala on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Mustametsa on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Vanaküla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Valgejõe on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Liiapeksi on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Sigula on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Tõreska on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Koitjärve on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Naissaare tuletorn on tuletorn Harjumaal Viimsi vallas Naissaare põhjatipus Pikasääre otsal.
Pillapalu on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Kalme (kohakääne Kalmele) on Harjumaal Kuusalu vallas asuv küla.
Kahala järv on Lahemaa rahvuspargi territooriumil Harjumaal, Kuusalust 5 km kirde pool paiknev ümariku kujuga järv. Järv on 346 ha suurune ja kuni 3 m sügavune.
Paukjärv on Kuusalu vallas Koitjärve küla lähedal asuv vähetoiteline umbjärv. Järv kuulub Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu. Järve pindala on koos väikese saarega 8,6 ha ja suurim sügavus on 11,1 m. Paukjärve ida- ja kirdekaldad on väga järsud ja üle 25 meetri kõrged. Järve vee läbipaistvus on väga hea: 4,1–6,2 m. Järves kasvab looduskaitsealust järv-lahnarohtu.
Soodla veehoidla on veehoidla Harjumaal Anija vallas. Selle pindala on 261,7 ha (saartega 271,7 ha). Asub Soodla jõel.
Augjärv (ka Aukjärv, Aukõrve järv) on rabajärv Harjumaal Kuusalu vallas.
Linajärv (ka Jussi Linajärv) on semidüstroofne järv Harju maakonnas Kuusalu vallas. Järv asub Aegviidust 12,5 km põhjakirde pool. Järv paikneb nn Pruunakõrves, lääne pool Aegviidu-Paukjärve oosistiku osast, mis kannab seal Järvamäe nime.
Prangli Laurentsiuse kirik on puukirik, mis asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saarel Lääneotsa külas. Kirikus tegutseb EELK Prangli Laurentsiuse Kogudus.
Randvere Peetri kirik on kirik Harjumaal Viimsi vallas Randvere külas.
Väikeheinamaa (rootsi Lillängin) on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Küla moodustati 15. juulil 2011, kui otsustati endine Naissaare küla jagada kolmeks külaks: Lõunaküla (Storbyn), Tagaküla (Bakbyn) ja Väikeheinamaa (Lillängin).
Mähuste järv (ka Mäuste järv) on oligotroofne järv Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Koitjärv on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 963 m.
Jussi Kõverjärv (ka Kõverjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 7,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1597 m.
Jussi Pikkjärv (ka Pikkjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 6,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1321 m.
Jussi Mustjärv (ka Mustjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 912 m.
Littegrundi vrakk on teadmata päritolumaaga 18. sajandil ehitatud purjelaeva vrakk Tallinna lahes Littegrundi madala juures.
Najaden (varasema nimega Ardmellie) oli Taani kuunar, mis ehitati 1884 ja uppus 1905. Laevavrakk leiti 1935 ja uuesti 1996. Vrakk asub Tallinna lahes Naissaare Hülkkari neeme lähedal. Vrakk on arvele võetud Eesti kultuurimälestisena.
Joosep Parktali mälestuskivi on mälestusmärk Kuusalu kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vanakülas Kuusalu vallas Harju maakonnas.
Särgjärv (ka Järvi Särgjärv, Järvi järv, Väike Järvi järv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 557 m.
Väikejärv (ka Pühamäe Väikejärv, Pühajärv, Pühameeste Väikejärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 291 m.
Pärnjärv (ka Järvi järv, Suur Järvi järv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas. Veekogu pindala on 3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 656 m.
Pikklaugas (ka Järvi Pikklaugas) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve ja Suru külas. Veekogu pindala on 2,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1261 m.
Linajärv (ka Metstoa Linajärv, Liivjärv, Paukjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 368 m.
Saunja on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Valkla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.
Sambu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Jägala on küla Harjumaal Jõelähtme vallas. Asub Jägala jõe ääres.
Ülgase on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Looküla on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Sõitme on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Tõhelgi on küla Harjumaal Raasiku vallas. See on üks vanema asustusega alasid Põhja-Eestis, kust võib leida vanu märke asulakohast, kivikalmeid ja arvukalt ohvrikive. Tõhelgi kobarküla kese (hiljem Tõhelgi karjamõis ja Tõhelgi talu) asus praeguse Raasiku-Peningi-Kalesi tee kolmnurgas.
Parila on Harjumaal Anija vallas asuv küla.
Kihmla on küla Harju maakonnas Anija vallas. Kihmla küla nimi oli kunagi hoopis Uusküla.
Kalesi on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Kahala on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Jõesuu on küla Tallinna lähedal Jõelähtme vallas Harjumaal.
Rummu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Kostiranna on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Parasmäe on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Kodasoo on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Vikipalu on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Külmaallika on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Rehatse on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Manniva on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Mäepea on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Põhja on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Kuusalu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalu alevikust põhjas.
Soodla on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Jägala-Joa on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Asub Jägala joa juures.
Salmistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Salmistu on rannaküla ja suvituskoht. Külla kuulub ka Pedassaar.
Ilmastalu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. See asub 5 kilomeetri kaugusel Kuusalu keskusest.
Võerdla on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Aavere (kohakääne Aaveresse) on küla Harjumaal Anija vallas.
Anija on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Paasiku on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Härmakosu on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Linnakse on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Koogi on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Peningi on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Igavere on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Loo on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Kuusemäe on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Salumetsa on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Raudoja on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Kallavere on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Aavoja veehoidla (ka Ülejõe veehoidla) on tehisveekogu Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas.
Aruküla Püha Kolmainu kirik on õigeusu kirik Jüri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Raasiku vallas Kulli külas (umbes 1,5 km Aruküla aleviku piirist). Kirik kuulub EAÕK haldusalasse.
Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on neitsi Maarjale pühitsetud luterlik kirik Jõelähtme vallas Harju maakonnas.
Raudoja veehoidla on tehisveekogu Anija vallas.
Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik on 13. sajandi lõpus tsistertslaste ehitatud kirik Kuusalus Harjumaal. Tsistertslaste mõju avaldub juba hoone asukoha valikus: tsistertslased eelistasid rajada hooneid suurtest teedest veidi eemale, sageli just jõeorgudesse.
Harju-Jaani Ristija Johannese kirik on kirik Harju maakonnas Raasiku alevikus. Kirikut kasutab Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus.
Ülgase fosforiidikaevandus on endine fosforiidikaevandus Harjumaal Jõelähtme vallas Ülgasel.
Harju-Jaani Vabadussõja mälestussammas on mälestussammas Harju maakonnas Raasiku vallas Raasiku alevikus. Mälestussammas on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Anija vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas.
Kalevi-Liiva fašismiohvrite mälestusmärk on mälestusmärk Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kaberneeme külas Kalevi-Liiva paikkonnas. Mälestusmärk on püstitatud aastatel 1942–1943 seal hukatud juutide ja mustlaste mälestuseks.
Rae vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Kopli on küla Harju maakonna Rae vallas.
Liivamäe on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaela on küla Harju maakonnas Kiili vallas. Küla asub mõlemal pool Tallinna ringteed 2 km Kiili alevist loodes ja 12 km Tallinnast kagus.
Veneküla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Aaviku (kohakääne Aavikusse või Aavikule) on küla Harjumaal Rae vallas.
Lehmja on küla Harju maakonna Rae vallas. Alates 2003. aastast asub Põrguvälja teel ASi Kalev uus nüüdisaegne tootmiskompleks.
Karla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Männiku järv (ka Männiku karjäär, Raudteejärv, Männiku veehoidla) on tehisjärv Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas. Selle pindala oli 2006. aastal 105,3 ha, kuid kuna karjääris jätkub liiva kaevandamine, kasvab järve pindala.
Raku järv (ka Kivijärv) on tehisjärv Harju maakonnas Saku valla ja Tallinna piiril.
Männiku harjutusväli on üks seitsmest Kaitseliidu kasutatavast sõjaväe harjutusväljast.
Valvas (pardanumber 109) on Eesti piirivalvele kuulunud piirivalvelaev, mis on tänapäeval muuseumlaev. Algselt kuulus ta Ameerika Ühendriikide rannavalve 180-jalaste poilaevade klassi ja omakorda selle alamklassi Iris (C).
Koidu küla on küla Harju maakonnas Saue vallas, mis moodustus Alliku ja Vanamõisa küla piiride muutmise teel 21. juulil 2012.
Tülivere hiietamm on Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu külas asuv hiiepuu. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Aastal 1999 mõõdeti puu tüve rinnasümbermõõduks 587 sentimeetrit ja kõrguseks 21 meetrit. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.
Rummu järv asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Rummu külas.
Kostivere sild (silla number: 81) on sild Maardu–Raasiku tee neljandal kilomeetril üle Jõelähtme jõe.
Kuusalu kalmistu on kalmistu Kuusalu kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuusalu alevikus Kuusalu vallas Harju maakonnas.
Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.
Harkujärve on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Laiaküla on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Laabi on küla Harku vallas Harju maakonnas. Piirneb Tallinna linna Haabersti linnaosaga.
Pildiküla (ka Pildi) on küla Harju maakonnas Rae vallas.
Maardu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Urda raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Saue vallas Laagri aleviku lõunaserval. Peatus on nimetatud lähedal asuvast Urda kinnistu järgi.
Iru soojuselektrijaam (lühendatult Iru SEJ; ametlik nimi Iru Elektrijaam) on Eesti Energiale kuuluv soojuselektrijaam Maardus. See on Eesti suurim elektri ja soojuse koostootmisjaam.
Soodevahe on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vanamõisa on küla Harju maakonnas Saue vallas. Külas asus Vanamõisa mõis.
Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Püha (ka Pühaküla) on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.
Vaskjala veehoidla (ka Vaskjala paisjärv) on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29,9 ha, saartega 31,3 ha.
Uuesalu on küla Eestis Harju maakonnas Rae vallas.
Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Äigrumäe on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Limu on küla Harju maakonna Rae vallas.
Harku ja Murru vangla (varem Harku vangla) oli kuni 2016. aastani tegutsenud vangla Harju maakonnas Harku alevis.
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas. Saue vald moodustati haldusreformi tulemusel 24. oktoobril 2017, kui ühinesid senine Saue vald, Kernu vald, Nissi vald ja Saue linn.
Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil. Rabast suure osa moodustab inimtegevuse tulemusel metsastunud raba. Pääsküla rabas asuvad õpperajad ning raba alale kuulub ka endine Pääsküla prügila. Pääsküla raba pindala on 9 km² ning see on Tallinna üks suuremaid rohealasid.
Saha kabel asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Saha külas. Kirikliku pärimuse alusel püstitati siiani püsiv kivikabel samal ajal kui Pirita klooster ja Kanuti gildi maja Tallinnas. Kabelikoht on märgitud ka Taani hindamisraamatus 1241.
Männiku raba (ka Valdeku raba) on raba Harju maakonnas Saku vallas Männiku karjääri lähedal. Raba pindala on 901 ha.
Saue vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast läänes ja edelas. Valla territoorium polnud kuigi kompaktne ja valla põhja- ja lõunapoolne osa olid teineteisest küllaltki kaugel (ulatus põhja-lõuna suunal 27 km) ja eraldatud ka valla sees enklaavina paikneva Saue linna maaga ("liivakella" kael kõigest 1,3 km lai, teine kitsus W-O suunal Keila jõe kohal oli vaid 4,5 km lai). Valla teine suurem vooluveekogu oli Vääna jõgi, suuri järvi vallas polnud (Vaharu järv vaid 9–10 ha).
Männiku raudteepeatus (vene Рoмaнoвскaя) on raudteepeatus Harjumaal Saku vallas Männikul.
Patareisadam (sadama kood: EE PAR) on Tallinnas Linnahalli kõrval asuv reisisadam, mis kuulub Tallinna linnale.
Kalasadam on Tallinna lahe lõunaosas Kalamajas asuv, tänapäeval vanalinnale lähim sadam.
Väikejärv (ka Männiku Väikejärv) on järv Tallinnas ja Saku vallas Männiku külas. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusel. 2006. aasta seisuga oli veekogu pindala 18,8 ha ja kaldajoone pikkus 2437 m.
Mustkivi on kaitsealune rändrahn Tallinnas Haabersti linnaosas Kakumäe poolsaare tipus.
Harkujärve kogukonnakirik (varem Püha Esimärter Stefanose kirik, ka Harkujärve Stefanose kirik) on kirik Harjumaal Harkujärve külas. See ehitati 1994. aastal. Aastast 2014 on seal luterlikud jumalateenistused. Aprillis 2018 kinnitas EELK kirikukogu formeerunud koguduse Harkujärve koguduseks.
Tver oli Venemaa mereväe transpordilaev 19. sajandil. Laeva vrakk asub Tallinna rannavees.
Mõisajärv (ka Harku Mõisajärv) on järv Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1531 m. Järves on kuus saart.
Paljassaare laht on laht Tallinnas, Kopli ja Paljassaare poolsaare vahel.
Jüri kalmistu on kalmistu Rae vallas Jüri alevikus.
Rätsepa järv (keskkonnaregistri kood vee2006010) on järv Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. Järve pindala on 4,1 ha.
Hilton Tallinn Park on Tallinnas aadressil Fr. R. Kreutzwaldi tänav 23 asuv hotell.
Vahi (varem ka Vahiküla) on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Naage on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Sõrve on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Ilmandu on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Lohusalu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lohusalu poolsaarel.
Adra on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Viti on küla Harku vallas Harju maakonnas. Külas asus Viti mõis, Vääna mõisa kõrvalmõis.
Kumna on küla Harku vallas Harju maakonnas. Asub 3 km Keilast kirdes.
Vaila on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Kütke on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Valkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium on vene õppekeelega üldhariduskool Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 25.
Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega. Saarte pindala on kokku 24,7 km².
Kloogaranna (varem Klooga-Rand) on raudteepeatus Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas.
Suurupi tuletorn (ka Suurupi ülemine tuletorn) on tuletorn Harju maakonnas Harku vallas Suurupi külas.
Pakri tuletorn on Eesti kõrgeim tuletorn. Asub Harjumaal Pakri poolsaare tipus pangal.
Liikva on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Meremõisa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kloogaranna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Kloogarannas asub elektrirongide lõpp-peatus Kloogaranna. Ooteplatvorm jääb Lahepere lahe rannast umbes 50 meetri kaugusele. Rongiliin Kloogalt valmis juuniks 1960. Kloogarannas suubub merre Treppoja.
Illurma on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kersalu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Keelva on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik on õigeusu pühakoda Paldiskis aadressil Muuli 4, mis on pühitsetud püha Panteleimoni auks.
Suurupi sihi alumine tuletorn on tuletorn Harju maakonnas Harku vallas Suurupi külas.
Elsejärv (ka Mädajärv, Elsi järv, Nahe Mädajärv) on järv Harjumaal Anija vallas.
Kersalu joastik (ka Vanaaseme joastik) asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas. Joastik jääb Kloogaranna–Paldiski maantee lähedale. See on üks kolmest Pakri poolsaare väikejoast. Kersalu joastiku lähedal asuvad Põllküla juga ja Valli juga.
Lohusalu sadam (sadama kood: EE LSL) asub Lohusalus, Lohusalu lahe läänekaldal, Lohusalu poolsaare idarannikul.
Linajärv (ka Nelijärve Linajärv) on järv Harju maakonnas Nelijärvel, üks Nelijärve järvedest.
Nikerjärv (ka Nikkerjärv, Näkijärv) on järv Harjumaal Nelijärvel, loodepoolseim Nelijärve järvedest. Järve pindala on 4 ha, sügavus kuni 7 meetrit.
Paldiski Nikolai kirik on kirikuhoone Paldiskis Mere tänav 12, mida kasutab EELK Paldiski Nikolai kogudus.
Paldiski Püha Georgi kirik on õigeusu kirik Paldiskis aadressil Pakri tänav 2, mida kasutab EAÕK Tallinna peapiiskopkonna Paldiski Püha Georgi kogudus.
Purgatsi järv on järv Harjumaal Aegviidu alevis. Järv kuulub Nelijärve järvestikku.
Põllküla juga (ka Raja juga) asub Harjumaal Lääne-Harju vallas Paldiski linnas. Juga jääb Kloogaranna–Paldiski maantee lähedale. Juga on üks kolmest Pakri poolsaare väikejoast (teised on Valli ja Kersalu juga).
Paldiski õigeusu kalmistu on kalmistu Paldiski linnas. Ajalooliselt jäi see Harju-Madise kihelkonda. See on kahest Paldiski linna kalmistust läänepoolsem (idapoolne on algne Paldiski luteri kalmistu).
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum on skulptor Amandus Adamsoni elu ja loomingut tutvustav muuseum Paldiskis aadressil Amandus Adamsoni tänav 3. Muuseum loodi Harjumaa muuseumi filiaalina 2005. aastal ning avati külastajatele novembris 2010. aastal.
Vahejärv (ka Nelijärve Vahejärv, Aegviidu Vahejärv) järv Harjumaal Nelijärvel, üks Nelijärve järvedest. Järve pindala on 3,4 ha, keskmine sügavus 3,1 meetrit, suurim sügavus 5 meetrit.
Paldiski luteri kalmistu on kalmistu Harju-Madise kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Paldiski linnas. See on kahest Paldiski linna kalmistust idapoolsem (läänepoolne on algne Paldiski õigeusu kalmistu).
Sisaliku järv (ka Sisalikujärv, Nelijärve Sisalikujärv, Aegviidu Sisalikujärv) on järv Harjumaal Aegviidu alevis. Järv kuulub Nelijärve järvestikku.
Pakasjärv (ka Pakase järv, Suur Pakase järv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgu külas. Veekogu pindala on 17,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1623 m.
Änni järv (ka Ännijärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 10,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1449 m.
Pakri vana tuletorni varemed asuvad Harjumaal Pakri poolsaare tipus Pakri pangal. 2020. aastatel on need merre varisemas. Tuletorni varemed on arvele võetud kultuurimälestisena.
Meriküla on küla Harju maakonnas Harku vallas.
Lihlviki (ka Lihl-viki) on järv Harju maakonnas Paldiskis. Veekogu pindala on 8,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1500 m.
Aruvalla on küla Harju maakonna Rae vallas. Küla asub Tallinnast 25 km kaugusel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres.
Kajamaa on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Kanavere on küla Harju maakonna Kose vallas.
Voose (18. sajandi kaartidel Wosel) on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Üksnurme on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Metsanurga on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Tagadi on küla Harju maakonnas Saku valla lõunaosas.
Sookaera on küla Harju maakonnas Kiili vallas. Külas asus Nabala mõisa Peebu karjamõis.
Lokuti on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Rätla on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Kiviloo on küla Harjumaal Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Suuresta on küla Harju maakonna Rae vallas.
Rahula on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Jälgimäe on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Metsanurme on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Rooküla on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Sõgula on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Pikavere on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Patika on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaidasoo on küla Harju maakonna Rae vallas.
Arava on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Saue raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Saue linnas. Peatuskoht asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 19 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Padula ja Valingu raudteepeatuse vahele.
Mallavere on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Uuearu on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Saula on küla Harju maakonna Kose vallas Pirita jõe ääres.
Roobuka on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Nabala on küla Harju maakonnas Kiili vallas. Küla järgi on nime saanud Ordoviitsiumi Nabala lade.
Sõmeru on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Kurevere on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Mõisaküla on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Kohatu on Harjumaal Saue vallas asuv küla. Küla jääb Tallinna–Pärnu–Ikla maantee äärde.
Palvere on küla Harju maakonna Kose vallas.
Kirdalu on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Suursoo küla on Harjumaa aasta küla 2018, asub Harju maakonna Rae vallas.
Arusta on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Lähtse on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Viskla on küla Harju maakonna Kose vallas Kose–Jägala maantee ääres.
Võlle on küla Harju maakonna Kose vallas.
Vardja on küla Harju maakonna Kose vallas Vardja–Ravila tee ääres.
Tade on küla Harju maakonna Kose vallas Kose-Uuemõisa kõrval.
Sookaera-Metsanurga on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Sae on küla Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe ääres.
Nõrava on küla Harju maakonna Kose vallas.
Nõmbra on küla Harju maakonna Kose valla kirdenurgas.
Liiva on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.
Laane on küla Harju maakonna Kose vallas.
Kuivajõe on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.
Krei on küla Harju maakonna Kose vallas Kose ja Kose-Uuemõisa alevike vahel.
Maidla on küla Harju maakonnas Saue vallas. Külas asus Maidla mõis.
Raveliku on küla Harju maakonna Kose vallas Ravila aleviku kõrval.
Karla on küla Harju maakonna Kose vallas. Küla keskelt voolab läbi Kuivajõgi.
Ahisilla on küla Harju maakonna Kose vallas Kose alevikust põhjas.
Perila on küla Harju maakonnas Raasiku vallas.
Sõmeru on küla Harju maakonna Kose vallas.
Mustjõe on küla Harju maakonnas Anija vallas, Tallinna–Narva raudtee ääres.
Saula Siniallikad on allikad Kose vallas Saula külas. Koosneb kolmest suuremast allikast, mis erinevad nii oma värvilt: rohekassinine (Siniallikas), pruunikasmust (Mustallikas) ja hallikassinine (Valgeallikas), kui ka mõõtmetelt. Summaarne vooluhulk on 20–30 liitrit sekundis ja allikate vesi voolab Pirita jõkke.
Kose Püha Nikolause kirik on kindluskirik Harju maakonnas Kose vallas aadressil Jõe 2 Kosel. Ajalooliselt on tegu Harjumaa Kose kihelkonna kirikuga.
Pikva Miikaeli kabel on kabel Harjumaal Anija vallas Pikva külas.
Kaunissaare veehoidla asub Jägala jõel, halduslikult Anija vallas Kaunissaare külas.
Kose kalmistu asub Kose alevikus Kose vallas Harju maakonnas.
Vabadussõja Voose lahingu mälestussammas on Harju maakonnas Anija vallas Voose külas Vabadussõja Voose lahingut meenutav mälestussammas. Sammas on arvele võetud ajaloomälestisena.
Kose veskijärv on veekogu Pirita jõe keskjooksul Harjumaal Kose alevikus.
Mälestussammas sõjas langenud Kose kihelkonna meestele on mälestusmärk Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus Kose kalmistul, mis on püstitatud Vabadussõjas ja esimeses maailmasõjas langenud Kose kihelkonna meeste mälestuseks. Mälestussammas on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Suur Kalajärv (ka Kreo Kalajärv, Suurjärv) on Harju maakonnas Anija vallas Vetla külas asuv järv.
Nõiakivi (ka Rahakivi) on rändrahn Raasiku vallas Kivilool. Rahnu ümbermõõt on 20 m ja kõrgus 3 m.
Kiviloo paisjärv on järv Harju maakonnas Raasiku vallas Kiviloo külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 363 m.
Kreo Linajärv (ka Linajärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Vetla külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 419 m.
Väike Kalajärv (ka Kreo Väikejärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Vetla külas.
Orgi Linajärv (ka Linajärv, Änni Linajärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 589 m.
Kaasiku on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas.
Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas. See oli Harjumaa läänepoolseim vald, mis asus Soome lahe lõunakaldal. Vallakeskus Padise asub Tallinnast 45 km kaugusel Keila–Haapsalu maantee ääres.
Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Vansi on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas. Peatuskoht asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 26,1 km kaugusel Balti jaamast.
Munalaskme on küla Harjumaal Saue vallas.
Kibuna on küla Harjumaal Saue vallas.
Metsanurga on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.
Tutermaa on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Niitvälja raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Niitvälja külas.
Padise (saksa keeles Padis) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Madise (ka Harju-Madise) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Valingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Niitvälja on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kurkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, Paldiski lahe ja Kurkse väina rannikul. Kurkse küla rannik jääb Pakri hoiuala piiresse.
Veskiküla on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Tammiku on küla Harju maakonna Kose valla loodenurgas.
Suurküla on küla Harju maakonna Lääne-Harju vallas, endises Harju-Madise kihelkonnas.
Pohla on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Nahkjala on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikust vahetult idas.
Kulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kõmmaste (18. sajandi kaartidel Kömmast) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Langa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Määra on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Karilepa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Küla esmamainimine on pärit 1364. aastast. Merest jääb Karilepa ümbrus 4–5 km kaugusele.
Audevälja küla (ka Audewälja ja Haudewälja) asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kasepere on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Aude on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kulna raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kulna ja Ohtu küla vahel.
Kasemetsa raudteepeatus on raudteepeatus Harjumaal Saku vallas Kasemetsal.
Roobuka raudteepeatus on raudteepeatus Harjumaal Saku vallas Roobukal.
Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.
Kibuna raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas. Peatuskoht asub laiarööpmelise Keila–Turba raudtee ääres. Peatus jääb Vasalemma ja Laitse raudteepeatuse vahele.
Kiisa raudteejaam (saksa Kisa) on raudteejaam Harjumaal Saku vallas Kiisal.
Kurkse sadam (sadama kood: EE KKE) asub Kurkse külas, Kurkse väina kagurannikul.
Laitse raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Saue vallas Kaasiku külas.
Mädajärv (ka Patika Mädajärv) on järv Suuresta külas Rae vallas Harjumaal.
Saku raudteepeatus (saksa Sack) on raudteepeatus Harjumaal Saku vallas Sakus.
Tuhala kalmistu, esialgse nimetusega Kata kalmistu, on kalmistu Kose kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Kata külas Kose vallas. Kalmistu on muinsuskaitse all (kultuurimälestis nr 14409).
Tuhala Kaarli kirik on kirik Kose vallas Kata külas endises Tuhala vallas.
Tammemäe järv (ka Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär) on tehisjärv Harjumaal Saku vallas Tammemäe külas.
Rummu karjäär on mahajäetud karjäär Harju maakonna lääneosas Lääne-Harju vallas. Karjäärist kaevandati paekivi, sealhulgas Vasalemma paekivi, mida tuntakse paremini Vasalemma marmorina.
Vaheru järv (ka Väheru järv, Mäejärv, Vaharu järv) on järv Harju maakonnas Saue vallas Tagametsa külas. Veekogu pindala on 10,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1562 m.
Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas. Vald moodustati 2017. aastal Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna ühendamisel.
Saku tiik on tiik Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 475 m.
Kurtna paisjärv on järv Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas. Veekogu pindala on 3,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1782 m.
Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m.
Roobuka paistiik on järv Harju maakonnas Saku vallas Kiisa alevikus ja Roobuka külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1094 m.
Maidla järv (ka Maidla paisjärv) on paisjärv Harju maakonnas Saue vallas Maidla külas. Veepeegli pindala on 4,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 771 m.
Harmi on küla Harju maakonna Kose vallas Kuivajõe ääres.
Vanamõisa on küla Harju maakonnas Kose valla idaosas.
Risti kirik (ka Harju-Risti kirik) on kirik Harju-Risti külas. Kirik on saanud nime Kristuse risti järgi. Kirikus tegutseb EELK Risti kogudus.
Kõue on küla Harju maakonna Kose vallas.
Harju-Risti on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Külas asub Harju-Risti kirik ehk Risti kirik.
Triigi on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Pedase on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kõrvenurga on küla Harju maakonna Kose vallas.
Nutu on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Marguse on küla Harju maakonnas Kose vallas Kose–Purila maantee ääres.
Paunküla on küla Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe ääres.
Kantküla on Harjumaal Kose vallas asuv küla.
Lutsu on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Keibu (18. sajandi kaartidel Keibo) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Alansi on küla Harju maakonna Kose vallas.
Aela (18. sajandi kaartidel Aila, 20. sajandil ka Aeli) on küla Harju maakonna Kose vallas. Valla ja sellega ühtlasi Harju maakonna kõige lõunapoolsem küla.
Hatu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kiruvere on küla Harju maakonna Kose vallas.
Katsina on küla Harju maakonna Kose vallas.
Rõõsa on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Vintse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Keila Uusapostlik kirik on kirik Keilas.
Ohtu kalmistu on kalmistu Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ohtu külas Lääne-Harju vallas.
Ämari lennuväekalmistu on kalmistu Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ämari alevikus Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Vihterpalu laht on laht Harjumaal Lääne-Harju vallas. Laht on Soome lahe siselaht ja jääb Kurkse väina edelaossa. Veepeegli pindala on 0,94 km². Lahte suubub Vihterpalu jõgi. Laht jääb Pakri hoiualale.
Storträske on järv Harjumaal Väike-Pakri saarel.
Liivaaugu tamm on harilik tamm, mis kasvab Keila linna piiril kahe raudteeharu vahel (Kulna küla territooriumil). On looduskaitse all. Kauni võraga puu vägev tüvi haruneb 1,3 m kõrgusel kaheks.
Keila on endine küla Harju maakonnas Keila kihelkonnas.
Keila tervisekeskus koosneb ujulast ja spordikompleksist ning see oli rajamise ajall üks Eesti esimesi tänapäevaseid ujulaid.
Harju-Madise vana kalmistu on kalmistu Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Madise külas. Kalmistu on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Tänavjärv on järv Harjumaal Lääne-Harju vallas Hatu külas, Nõvast 9 km kagus, Veskijärvest umbes 1,2 km ida pool. Järv jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitsealale, Tänavjärve sihtkaitsevööndisse.
Ristinina (ka Ristna nina) on neem (maanina) Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keibu külas. Neemel asus Risti tulepaak.
Alliklepa laht (ka Allika laht; eestirootsi keeles Apelkvike) on laht Harju maakonnas.
Pedase nina (eestirootsi keeles Pätsoddn) on maanina Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Pedase külas.
Harju-Risti õigeusu kalmistu on kalmistu Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Harju-Risti külas. Kalmistu on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Kalmistu pindala on umbes 0,75 ha. Kalmistu on enamikus võssa kasvanud ja rüüstatud.
Harju Maakonnaraamatukogu on Harju maakonnas Keila linnas aadressil Ehitajate tee 1 asuv maakonnaraamatukogu, mida haldab Keila linnavalitsus.
Rabajärv on järv Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vihterpalu külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 409 m. Järves on üks saar.
Kolviku nina (eestirootsi keeles Kåleksoddn, Kålviksoddn) on nina Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Mustu on küla Harju maakonna lõunapiiril Saue vallas.
Mõnuste on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Haiba on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kirikla on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Turba on alevik Harju maakonnas Saue vallas.
Ürjaste on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vilumäe on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Viruküla on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Tabara on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Siimika on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Nurme on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Ellamaa on küla Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee ääres.
Odulemma on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Madila on küla Harjumaal Saue vallas.
Lehetu on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Lepaste (18. sajandi kaartidel Leppast) on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kernu on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kivitammi on küla Eestis Harju maakonnas Saue valla loodeosas. Elanikke on 20–30.
Jaanika on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kustja on küla Harjumaal Saue vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ääres.
Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Saue vallas Siimika külas.
Ellamaa raudteepeatus oli raudteepeatus Harju maakonnas Saue vallas Ellamaa külas.
Larvi järv on järv Harju maakonnas Saue vallas Siimika külas, Larvi raba idaservas. Järve vesi on keskmise karedusega ja kihistumata. Järv on kalgiveeline miksotroofne ehk kalgiveeline segatoiteline. Järve kaldajoone pikkus on 568 m.
Valgejärv ehk Riisipere Valgejärv (ka Turvaste Valgejärv, Valgjärv) on järv Harju- ja Läänemaa piiril Siimika ja Piirsalu külas. Järv on rohketoiteline. Järve kaldajoone pikkus on 3851 m. Järve valgala pindala on 1 km², veevahetus toimub 4 korda aastas. Järv asub Valgejärve maastikukaitsealal.
Riisipere raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Saue vallas Riisipere alevikus Keila–Turba raudteelõigul.
Turba raudteepeatus (1935. aastani Sooniste raudteejaam ja 1995. aastani Turba raudteejaam) on raudteepeatus Keila–Turba raudteelõigul Turba alevikus.
Jaanika raudteepeatus (varem Ingu raudteepeatus) on raudteepeatus Harju maakonnas Saue vallas Jaanika külas.
Nissi Maarja kirik on luteri kirik Harju maakonnas Riisipere aleviku Nissi asumis, Riisipere–Nurme tee ääres, aadressil Nissi tee 66.
Kiruvere järv on kalgiveeline eutroofne järv Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas.
Nissi Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk Harju maakonnas Saue vallas Riisipere aleviku Nissi asumis. Mälestussammas on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Rõõsa järv on järv Harju maakonnas Kose vallas Rõõsa külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 517 m. Suuremad sügavused jäävad alla 5 meetri.
Leva järv (ka Kirivalla järv, Mahtra Mudajärv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Nõrava külas. Veekogu pindala on 10 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1467 m.
Lindjärv (ka Tudre järv, Tudra järv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Rõõsa külas. Veekogu pindala on 6,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1232 m.
Suur Kaksjärv (ka Kaksjärv) on järv Harjumaal Kose vallas Paunküla maastikukaitsealal. Järve pindala on 2,4 ha.
Kaatsjärv (ka Kootsjärv, Tõnismäe järv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Rõõsa külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 453 m.
Laanemaa järv on järv Harju maakonnas Saue vallas Aude ja Tabara külas. Veekogu pindala on 9,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2941 m. Järves on kaks saart.
Paunküla linajärv (ka Sipelga linajärv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru küla lõunaosas.
Väike Kaksjärv (ka Kaksjärv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Rõõsa külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 434 m.
Kautla järv (ka Kautla Saarejärv, 1. Kantjala järv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Kõrvenurga külas. Veekogu pindala on 4,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 957 m.
Paista järv on järv Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas. Veekogu pindala on 3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 821 m.
Nõmme järv (ka Nõmmjärv, Järvesilla järv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Kõrvenurga külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 456 m.
Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Asub umbes 5 km jõe suudmest Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast idas ja 1 km Koogi küla keskmest põhjas. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates.
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Kumbli on saar Soome lahes Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) 270 meetrit põhjas ja Kräsuli saarest 150 meetrit idas. Administratiivselt asub saar Viimsi valla Rohuneeme küla territooriumil.
Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik.
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal. Ta ulatub Maardu järvest Pirita jõeni ning piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga.
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Ääsmäe on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kirivalla on küla Harju maakonnas Kose vallas Kolu–Habaja tee ääres.
Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.
Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi) on 59 hektari suurune saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest 3 kilomeetrit kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks ja .
Alavere on küla Harju maakonnas Anija vallas Kose ja Kehra vahel.
Mohni (rootsi keeles Ekholm) on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saar kuulub Harju maakonda Kuusalu valda. Saar asub Lahemaa rahvuspargis Viinistu küla territooriumil.
Kräsuli (rootsi keeles Gräsö) on madal metsane saar Harju maakonnas Viimsi poolsaare loodeotsa (Rohuneeme) ja Aegna saare vahel Soome lahes. Kahel pool saart asuvad väinad Suur salm ja Väike salm. Saare pindala on 16,9 hektarit ja rannajoone pikkus 2,27 kilomeetrit.
Kadaka on küla Harju maakonnas Rae vallas.
Haavakannu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Saku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna keskosas.
Anija vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas.
Koipsi (ka Koipse) on küla Harjumaal Jõelähtme vallas. Asub Koipsi saarel.
Kadja on küla Harju maakonna Kose vallas.
Iru on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas.
Kolu on küla Harju maakonna Kose vallas.
Kotka on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas. Valda läbisid Keila–Haapsalu maantee ja Keila–Riisipere raudtee. See piirnes Keila, Padise, Kernu ja Nissi vallaga.
Rae on küla Harju maakonna Rae vallas.
Urvaste on küla Harju maakonna Rae vallas.
Murksi on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Suru on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Kelvingi on küla Harju maakonnas Viimsi vallas, see asub Rohuneeme ja Leppneeme küla vahel.
Muusika on küla Harjumaal Saue vallas Ääsmäe–Kernu tee ääres.
Klooga koonduslaager (SD Klooga koonduslaager) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943. aasta septembris loodud Vaivara koonduslaagri välilaager.
Saha on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vetla küla on küla Harju maakonnas Anija valla idaosas Jägala jõe ääres.
Puusepa on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas. See asub Harju maakonna idaosas Tallinna–Narva maantee ääres. Üldjoontes kattub valla ala endise Kuusalu kihelkonna alaga. Pindalalt on Kuusalu vald Harju maakonna suurim vald.
Kiili vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast lõunas.
Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.
Rava on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Kurtna on küla Harju maakonnas Saku vallas. Asub Kiisa alevikust kagus.
Tuhala on küla Harju maakonna Kose vallas.
Kose rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1959.
Naissaar (rootsi keeles Nargö, saksa keeles Nargen, harvem Nargent) on Eesti saar, mis paikneb Läänemeres ja eraldab Eesti põhjarannikul asuvat Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest. Naissaar on pindalalt viies saar Eestis.
Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.
Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaar) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar. See on Kolga lahe suurim saar.
Hirvli on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.
Rannamõisa on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Maardu järv (ka Liivakandi järv) on järv Harjumaal Maardu linna lõunaosas.
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Leesi (kohanimekääne Leesile) on küla Harjumaal Kuusalu vallas.
Saue on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Metsakasti on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Kõnnu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Allika on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Hingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Veskitaguse on küla Eestis Harju maakonna Rae vallas.
Lehtmetsa on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Vääna (van. Feyena, Faehna, Fähna; enne 1977 Vääna-Mõisaküla) on küla Vääna jõe ürgorus ja selle nõlvadel, Harjumaal, Harku vallas. Küla asub ajaloolise Keila kihelkonna põhjaserval.
Ülejõe on küla Harju maakonna Rae vallas.
Muuksi on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Salumäe on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Muraste on küla Harju maakonnas Harku vallas.
Kaunissaare on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Rasivere on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Pedaspea on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Asub Kolga lahe ääres.
Kehra on küla Harju maakonnas Anija vallas. Kehra küla paikneb Kehra linnast põhja pool, Jägala jõe vasakul kaldal.
Tuulevälja on küla Harju maakonna Rae vallas.
Seli (kutsutud ka Selimäe) on küla Harju maakonnas Rae vallas. See on ahelküla tüüpi küla, mis paikneb 3,5 km pikkuse ahelana piki Vaida-Pajupea teed (kõrvaltee 11201).
Türisalu on küla Harku vallas Harju maakonnas, mida on esimest korda mainitud 1378. aastal ("Thurisellet"). Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt Keila kihelkonda.
Nõmmeveski on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Kiiu-Aabla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Kolga lahe ääres.
Uuri on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Kemba on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Lehola on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kulli on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Allika on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Saustinõmme on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Tammispea on küla Harju maakonna Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis.
Tänassilma on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Tammemäe on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Kabila on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Paekna on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Kupu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Partsaare on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Klooga-Aedlinn on raudteepeatus Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus. Raudteepeatusest lõunasse jääb Eesti Kaitseväe harjutusväljak ja põhja endine Klooga koonduslaager, kus tänapäeval on püstitatud mälestusmärk holokausti ohvritele.
Vääna-Jõesuu on küla Harku vallas Harju maakonnas. Populaarne suvituspiirkond mereranna ning Vääna jõega.
Pärispea on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaare põhjaosas Hara lahe ääres.
Vilama on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Kursi on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Juuliku on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Ruila on küla Harju maakonnas Saue vallas Vasalemma jõe ääres.
Hüüru on küla Harju maakonnas Saue vallas, Tallinna–Paldiski tee ääres.
Järsi on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Küla kohta Hiiumaal vaata Härma (Emmaste).
Haljava on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Koila on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Suurupi (vanemad nimekujud Suuropi ja Surpe) on küla Harku vallas Harju maakonnas, Suurupi poolsaarel.
Ruu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Kasemetsa on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Järveküla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Kosu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Neeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. See asub Tallinna kesklinnast umbes 40 km kaugusel. Neeme (varem Sumini, Sunaneeme ja saksa keeles Ihhasalloneem) küla asutati 1560. aastal ja see asub Ihasalu poolsaare tipus.
Kurgla on küla Harjumaal Raasiku vallas.
Juminda on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda poolsaarel.
Humala on küla Harku vallas Harju maakonnas. Humala külas asub Humala mõis.
Piissoo on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Lükati on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Nehatu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Männiku on küla Harju maakonnas Saku vallas. Piirneb põhjas Tallinna linna Männiku asumiga, idas Kangru ja Luige alevikuga, kagus Saustinõmme külaga, lõunas Kajamaa külaga, edelas Saku alevikuga ning läänes Tänassilma ja Tammemäe külaga.
Vaskjala on küla Harju maakonna Rae vallas.
Kautjala on küla Harju maakonna Rae vallas. Külas asus Kautjala mõis (Cautel).
Muuga on küla Harju maakonnas Viimsi vallas. Asub Muuga lahe ääres.
Tiskre on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Tõdva on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Kaberla on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Aruaru on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Aru on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Aru külas on 19 elamuga kinnistut.
Pajupea on küla Harju maakonna Rae vallas.
Pikva on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Kurna on küla Harju maakonna Rae vallas. Kurnas asus Kurna mõis (Cournal).
Salu on küla Harju maakonna Rae vallas.
Kata on küla Harju maakonna Kose vallas Tuhala jõe ääres.
Kobru on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Tuula on küla Harju maakonnas Saue vallas, Keilast 4 km kagus.
Tagametsa on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vatsla on küla Harju maakonnas Saue vallas. 5 kilomeetri kaugusel Tallinnast.
Pärinurme on küla Harju maakonnas Saue valla lõunapiiril. Küla maadele jäävad Vaharu soo ja järv, mis on küll väike, kuid ometi kogu valla suurim.
Pällu on küla Harju maakonnas Saue vallas. Külas asus Pällu karjamõis.
Jõgisoo on küla Harju maakonnas Saue vallas. Külas asus Jõgisoo mõis.
Kiia on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Koppelmaa on küla Harju maakonnas Saue vallas. Külas asusid Voore mõis ja Koppelmaa poolmõis.
Aila on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Sausti on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Laoküla on küla Harjumaal Lääne-Harju vallas.
Põllküla on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Alliklepa (Allikleppa) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vihterpalu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Laitse on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Kurkse väin on väin mis eraldab Pakri saari Mandri-Eestist.
Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes. Mandrist eraldab saart Kurkse väin. Saare pindala on 13,5 km². Saar on pindalalt naabersaare Suur-Pakri omast veidi suurem. Mõlemad saared kuuluvad Paldiski linna koosseisu.
Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes. Mandri-Eestist eraldab saart Kurkse väin. Saare pindala on 12,68 km². Suur Pakri on Väike-Pakrist veidi väiksem. Mõlemad saared kuuluvad Paldiski linna koosseisu.
Vasalemma raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus.
Laoküla raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Laoküla külas. Peatus avati 1962. aastal.
Pala on küla Harju maakonnas Kose vallas.
Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas.
Klooga järv (ka Lodijärv) on põhja-lõunasuunaline piklik järv Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.
Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) oli kihelkond Harjumaal.
Keila rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.
Loksa rajoon oli aastatel 1950–1957 Eesti NSV territooriumil eksisteerinud haldusüksus, mille keskus oli Loksa alev.
Ruila järv (ka Ruiljärv, Kernu Mädajärv) on järv Harju maakonnas Saue vallas Mõnuste külas.
Rannamõisa kirik asub Harjumaal Harku vallas. Kirik on ehitatud põhiliselt aastatel 1900–1901 ja pühitsetud pühakojaks 17. juulil 1905.
Harju-Madise Mattiase kirik on kihelkonnakirik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Madise külas Pakri lahe ääres rannaastangul. Kirik on pühitsetud apostel Mattiasele.
Bungsberg (vana nimega "Eva") oli Saksa kaubaaurik, mis uppus Tallinna lahes 24. märtsil 1943 miinitabamuse tõttu. Tänapäeval on Bungsberg populaarne sukeldumiskoht.
Kaitseväe keskpolügoon (mitteametlikult ka Kuusalu polügoon, Tapa polügoon, Lehtse polügoon ja isegi Aegviidu polügoon) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas. Praegu kuulub Kaitseväe keskpolügoon Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse alla.
Kiisa avariireservelektrijaamad (lühemalt Kiisa elektrijaamad) on kaks elektrijaama Harju maakonnas Saku vallas Kiisal.
Klooga harjutusväli, pindalaga 989,9 ha, asub Harjumaal Lääne-Harju vallas. Suurem osa territooriumist (763 ha) paikneb Klooga aleviku ning on üks seitsmest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatavast harjutusväljast.
Maardu Peaingel Miikaeli kirik on Maardus asuv õigeusu kirik.
Vahastu on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Aksi tulepaak on tulepaak Aksi saare lõunaosas.
Väinjärv (ka Jussi Väinjärv, Veinjärv, Jussi Veinjärv) on eutroofne järv Harjumaal Kuusalu vallas. Järv asub Aegviidust 12,5 km põhjakirde pool.
Rohuneeme rändrahn ehk Maisiniidi kivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi poolsaare põhjaosas.
Kurna mõisa park on endise Kurna mõisa park Kurna külas. See kuulus ajaloolise haldusjaotuse alusel Jüri kihelkonda.
Nelja kuninga kivi ehk Neljakuningakivi on rändrahn ja ohvrikivi Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Noblessneri sadam (aastail 1918–1940 ja 1993–2013 Peetri sadam) on sadam Tallinna lahe ääres Miinisadama ja Lennusadama vahel.
Kolgu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Laulasmaa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lahepere lahe kaldal.
Lilli on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Ülejõe on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Vandjala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Keri tuletorn (varem ka Kokskäri tuletorn) on tuletorn Soome lahes Keri saarel. Selle geograafilised koordinaadid on 59° 41′ 55″ N, 25° 1′ 22″ E.
Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.
Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus.
Kabelikivi (ka Muuga Kabelikivi, Muuga Liukivi) on rändrahn Harju maakonnas Viimsi vallas Muuga sadama juures, viimase väravast mõnisada meetrit lääne pool. Kabelikivi on Eesti rändrahnude edetabelis mahult Ehalkivi järel teisel kohal, kuigi ümbermõõdu poolest on see kindlalt esimene. Kabelikivi puhul on arvestatud ainult maapealset osa, kuid proovikaevamised on näidanud, et kivi on kuni 2 m ulatuses liiva alla maetud.
Lehmja tammik on tammik, mis tänapäeval asub Jüri alevikus Rae vallas Harju maakonnas. Tammiku kaitseks moodustati 1960. aastal Lehmja tammiku kaitseala.
Limu järv (ka Limujärv) on järv Seli külas Rae vallas Harjumaal Limu küla lähedal.
Bodän on järv Harju maakonnas Paldiskis. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 487 m.
Kaasikjärv (ka Metstoa Kaasikjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 317 m.
Pedaslaugas (ka Pädaslaugas) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1028 m.
Metstoa Mudajärv (ka Mudajärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 338 m.
Kajakalaugas (ka Pillapalu järv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 4,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1512 m.
Kullijärv on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 245 m.
Laudissalu järv on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 418 m.
Venejärv (ka Kullijärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 5,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 960 m.
Leppsilla Mustjärv (ka Mustjärv, Leppsilla Ännijärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 566 m.
Väike Sillaotsa järv on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 384 m.
Leppsilla Sillaotsa järv (ka Sillaotsa järv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 503 m.
Harakajärv on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 386 m.
Rohussaare Mustjärv (ka Rohusaare Mustjärv, Mustjärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 427 m.
Väike Kaanjärv on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Pala külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 434 m.
Suur Kaanjärv (ka Esimene Kaanjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Pala külas. Veekogu pindala on 4,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 913 m.
Kivisilla Linajärv (ka Linajärv) on järv Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 201 m.
Naskali laht on laht Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda poolsaare idarannikul.
Viimsi vabakoguduse kirik on kirik Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme asulas. Kirikut kasutab Viimsi vabakogudus.
Merenuka on küla Harjumaal Lääne-Harju vallas. Ta asub Keila jõe suudmest vahetult idas.
Ahvenajärv (ka Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenjärv, Linaleo järv) on järv Harju maakonnas Nelijärvel, üks Nelijärve järvedest. Järve pindala on 0,9 ha, sügavus 11 meetrit.
Änglema (18. sajandi kaartidel Engel külla) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Äksi on küla Harju maakonnas Kose vallas Kose–Purila maantee ääres.
Virla on küla Harju maakonnas Kose vallas Kõue–Virla tee ääres.
Vilivalla (18. sajandi kaartidel Williwalla) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Posti sihtnumber on 76020.
Tõmmiku on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uueveski on küla Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe ääres.
Sääsküla on küla Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo–Ardu tee ääres.
Vahetüki on küla Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe ääres.
Tuulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Saarnakõrve on küla Harju maakonnas Kose valla lõunaosas.
Silmsi on küla Harju maakonnas Kose vallas Paunküla veehoidla ääres.
Pae on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Ojasoo on küla Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe ääres.
Lööra on küla Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe ääres.
Maeru on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Metslõugu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Lemmaru on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Paunaste on küla Harju maakonnas Kose vallas Kõue–Virla tee ääres.
Altküla on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Kukepala on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.
Nõmmeri (varasema nimega Nõmmeküla) on küla Harju maakonnas Kose vallas Ardu külje all.
Laane on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Käesalu on küla ja mõis Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Kohati kasutatakse ka nime Käosalu. Praegused administratiivsed piirid ei lange kokku Käesalu põlisalaga.
Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Riidamäe on küla Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo–Ardu tee ääres.
Leistu on küla Harju maakonna Kose vallas.
Oru on küla Harju maakonna Kose vallas.
Soodajärv (ka Sooda järv) on ida-läänesuunaline väike metsajärv Harjumaal Lääne-Harju vallas Kloogal, Klooga-Aedlinna raudteepeatusest vähem kui üks kilomeeter põhja pool.
Valli juga asub Paldiski linna alal, Kloogaranna–Paldiski maantee lähedal. Juga on nime saanud lähedalasuva samanimelise talu järgi. Juga on üks kolmest Pakri poolsaare väikejoast (teised on Põllküla ja Kersalu juga).
Haugjärv (ka Ämmassaare Haugjärv, Emmussaare järv, Emmassaare Haugjärv) on järv Harjumaal Kuusalu vallas.
Kivijärv (ka Pillapalu Kivijärv, Koitjärve Kivijärv) on järv Harjumaal Anija vallas Pillapalu külas.
Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4. Seda kasutab Eesti merevägi.
Rohuneeme kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rohuneeme külas Viimsi vallas.
Tammispea kivi ehk Tammispea hiidrahn on kolmeks osaks lagunenud rabakivist rändrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Tammispea külas. Kaks kolmest rahnust on hiidrahnu mõõtmetega:
Torupilli raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Gonsiori 36. Raamatukogu avati 19. septembril 1960.
Urbukse järv (ka Urbuse järv) on järv Eesti loodeosas Harju maakonnas Nelijärves, üks Nelijärve järvedest. Järve pindala on 4,8 ha (suurim Nelijärve järvedest), keskmine sügavus 5,3 meetrit, suurim sügavus 8,7 meetrit (mõnedel andmetel kuni 10 m).
Aruküla hiidrahn ehk Hellama kivi (ka Hellema kivi/rahn) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus; üks Eesti suuremaid rändrahne. Mahult on see kuues maapealne hiidrahn Eestis (360 m³).
Naissaare Maarja kirik on kirik, mis asub Naissaare Lõunakülas Viimsi vallas Harju maakonnas. Kirik on arvele võetud ehitismälestisena.
Humala lennuväli (ICAO: EEHA) on murukattega eralennuväli Keilast 5,6 kilomeetrit loodes Humala külas. Lennuväljal on üks 420 meetri pikkune ning 20 meetri laiune lennurada.
Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik on Paldiskis asuv 2015. aastal valminud kirik, mida kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus.
Ulglaht (ka Ulgulaht, Ulklaht) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Viinistu külas. Veekogu pindala on 6,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1381 m.
Maalaht on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Viinistu külas. Veekogu pindala on 20,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2445 m.
Tõlinõmme järv (ka: Telinõmme järv, Humala järv) on järv Harju maakonnas Harku vallas. Järv jääb Vääna maastikukaitsealale.
Tsitre nina (ka Tsitrenina, Andineem) on maanina Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineeme külas. Maanina asub Kolga lahe ääres, sellest läände jääb Salmistu laht.
Jussi Suurjärv (ka Suurjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 18,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1875 m.