Harju maakond

Laukesoo (ka Laukasoo) on soo Harju maakonnas Kose vallas. See soo kuulub Laukesoo looduskaitseala koosseisu.

Paunküla mõis (saksa keeles Paunküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kose valda.

Vana-Harmi mõis (saksa keeles Alt-Harm; ka Ojasoo mõis) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Saarnakõrve mõis (saksa keeles Sarnakorb) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad mõisa alad Harju maakonda Kose valda.

Äksi suur rahn (ka: Äksi rändrahn, Äksi hiidrahn) on gneisist hiidrahn Harju maakonnas Kose vallas Äksi külas.

Ardu raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Kose vallas Ardu asulas. Ardu raamatukogu on Kose raamatukogu haruraamatukogu.

Habaja raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Kose vallas Habaja asulas. Habaja raamatukogu on Kose raamatukogu haruraamatukogu.

Kirimäe oli küla Harjumaal Kose kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub küla territoorium Karla küla maadel.

Ojasoo lehis on kaitsealune lehis Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo külas Ojasoo mõisa pargis. Puu võeti kaitse alla 1958.

Harmi mõisa park on kaitsealune mõisapark Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo ja Harmi külas endisaegse Harmi mõisa alal. Pargi pindala on 5,3 ha.

Käpajärv (ka Kõrvenurga Käpajärv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 436 m.

Kautla Mudajärv (ka Mudajärv, Kungla järv, 2. Kantjala järv) on järv Harju maakonnas Kose vallas Kõrvenurga külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 301 m.

Ardu neoliitiline kalmistu (ka: Ardu kalmistu, Ardu venekirveste kultuuri kalmistu) Harju maakonnas Kose vallas Ardu alevikus asuv muinaskalmistu. Kalmistu pärineb nooremast kiviajast ja sealt on leitud rikkalikult hauapanuseid.

Surnumägi (ka Ardu maa-alune kalmistu) on keskajast pärinev kalmistu Harju maakonnas Kose vallas Ardu alevikus.

Riisipere on alevik Harju maakonnas Saue vallas.

Nissi vald oli vald Harju maakonna edelaosas. Vald eksisteeris aastatel 1992–2017. 2017. aastal ühines Nissi vald Saue vallaga.

Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Saue vallas Siimika külas.

Orkjärve looduskaitseala asub Aude, Jaanika ja Tabara külas Saue vallas Harju maakonnas.

Alema looduskaitseala ehk Alema botaaniline kaitseala asub Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas.

Orkjärve raba on soo Harju maakonnas Saue vallas Aude, Jaanika ja Tabara külas. Soo ja ümbritseva turbaala pindala on 3281 ha.

Ellamaa elektrijaam oli aastatel 1923–1966 töötanud soojuselektrijaam Harju maakonnas Saue vallas Turbas.

Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäeva Vilumäe küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.

Kernu mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saue valda Harju maakonnas.

Mõnuste paemurd on endine paemurd ja ühtlasi paljand Harju maakonnas Saue vallas Mõnuste külas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

Turvaste kurisu on kurisu Harju maakonnas Saue vallas Turvaste külas Turvaste talu juures.

Nurme mõis (saksa keeles Nurms) oli rüütlimõis Nissi kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Saue valda Nurme küla lähedal.

Elliste raba ehk Sooniste soo on raba Harju ja Lääne maakonnas Nissi lähedal.

Vana-Riisipere mõis (saksa keeles Alt-Riesenberg) oli Riisipere mõisa kõrvalmõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.

Ellamaa raba on Harju maakonnas Saue vallas asuv soo (raba).

Lehetu mõis (saksa keeles Lehhet) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lehetu küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.

Pärnamaa mõis (saksa keeles Pernama) oli poolmõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Saue vallas Mustu küla lähedal.

Jaanika mõis (saksa keeles Janik, Jounick, Jaunack) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal., tänapäeva Jaanika küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.

Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli eramõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Haiba veehoidla ehk Haiba tiik on järv Harju maakonnas Saue vallas Haiba külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1242 m. Järves on neli saart.

Järveotsa allikas on allikas Harjumaal Saue vallas Siimika külas. Allikas jääb Lääne-Eesti vesikonda, Harju alamvesikonda. Veekogule on seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha. Veekogu Keskkonnaregistri kood on VEE4505500 .

Kedru allikas on allikas Harjumaal Saue vallas Kustja külas. Allikas jääb Lääne-Eesti vesikonda, Harju alamvesikonda. Veekogule on seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha. Veekogu Keskkonnaregistri kood on VEE4505100 .

Kernu allikad on allikas Harjumaal Saue vallas Kohatu külas. Allikas jääb Lääne-Eesti vesikonda, Harju alamvesikonda. Veekogule on seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha. Veekogu Keskkonnaregistri kood on VEE4504608 .

Pulga allikas oli allikas Harju maakonnas Saue vallas Tabara külas. Allikas jäi Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda. Veekogule olid seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha. Veekogu Keskkonnaregistri kood oli VEE4505300.

Tuharu allikas on allikas Harjumaal Saue vallas Lepaste külas. Allikas jääb Lääne-Eesti vesikonda, Harju alamvesikonda. Veekogule on seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha. Veekogu Keskkonnaregistri kood on VEE4512400 .

Tõmmapää allikas on allikas Harjumaal Saue vallas Jaanika külas. Allikas jääb Lääne-Eesti vesikonda, Harju alamvesikonda. Veekogule on seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha. Veekogu Keskkonnaregistri kood on VEE4505200 .

Turba karjäärid on tehisjärved (karjäärid) Harju maakonnas Saue vallas Lehetu külas. Veekogude pindala on 3,3 ha. Veekogude kaldajoone pikkus on 986 m.

Harku oli küla Harjumaal. Küla jääb tänapäeval Odulemma küla alale. Kihelkondlikult kuulus küla Nissi kihelkonda. Küla kaotati 1977, mil see liideti Odulemma külaga.

Nurme järv (ka Varese järv, Nurmse järv) on looduslik järv Harjumaal Saue vallas Nurme külas.

Kernu kadakas (ka Kernu seitsme keeruga kadakas, Kernu keerukadakas) oli looduskaitsealune kadakas, mis kasvas Harju maakonnas Saue vallas Kernu koolimaja ligidal.

Riisipere mõisa park on kaitsealune park Harjumaal Saue vallas Vilumäe külas. Pargi pindala on 17,8 ha. Park on nii muinsuskaitse kui ka looduskaitse all.

Nurme mõisa park on kaitsealune park Harjumaal Saue vallas Nurme külas Lehetu–Nurme tee ääres. Pargi pindala on 6,6 ha. Park on muinsuskaitse all.

Turba raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Saue vallas Turba alevikus.

Kernu raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Saue vallas (enne 2017. aasta haldusreformi Kernu vallas ja kandis nime Kernu vallaraamatukogu) Haiba külas Haiba lastekodu ruumides. Raamatukogu juhataja on Kaija Kruusmaa.

Riisipere raamatukogu on raamatukogu, mis tegutseb Harju maakonnas Saue vallas Riisipere asulas.

Tallinn on Eesti pealinn. See paikneb Läänemere idaosas asuva Soome lahe lõunakaldal, Tallinna lahe ääres. Ühtlasi on Tallinn Eesti suurim linn ja Põhja-Eestis paikneva Harju maakonna halduskeskus.

Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild. Praegu on see üks hoonetest, kus asub Eesti Ajaloomuuseum.

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendatult Eesti NSV, ENSV; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendatult Эстонская ССР, ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR, ESSR) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis loodi 1940. aastal pärast Nõukogude relvajõudude sissetungi Eesti Vabariigi annekteerimise käigus ja eksisteeris kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni augustis 1991.

Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.

A. Le Coq Arena (endise nimega Lilleküla jalgpalli staadion) on Eesti jalgpallikoondise, Tallinna FCI Levadia ja Tallinna FC Flora jalgpalliklubi 2001. aastal Tallinnas avatud kodustaadion.

Aktsiaselts Eesti Post on Eesti suurim postiteenuste ettevõte ja ühtlasi rahvusvaheline logistikaettevõte. Eesti Post kuulub täielikult Eesti riigile, kuuludes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Alates juunist 2014 on Eesti Post koondanud enamiku oma teenuseid Eestis ja välismaal kaubamärgi Omniva alla.

Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Tallinna vanalinnas Pika tänava otsas. Seal asub Eesti Meremuuseum.

Kadrioru staadion on 1926. aastal avatud Tallinna staadion, kus peetakse peamiselt jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlusi. Staadionil on erinevatel andmetel istekohti 4700–5000 pealtvaatajale.

Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest.

Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna , saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel. See asub Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) 1,5 kilomeetrit loodes.

Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (ametlik lühend TLÜ AR) on teadusraamatukogu, mis asutati aprillis 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguna. Alates 2003. aastast tegutseb ülikooliraamatukoguna.

Püha Aleksander Nevski katedraal (täispikk nimi Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stavropigiaalne õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10.

Tallinna Tehnikaülikool (rahvusvaheline lühinimi TalTech, eestikeelne lühend TTÜ; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Eesti Rahvusraamatukogu (lühend RaRa) on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Raamatukogu on eri nimede all ja eri funktsioonides tegutsenud alates 1911. aastast.

Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas aadressil Niguliste tänav 3. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.

Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna lääneservas.

Vabamu (täisnimega Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, varasema nimega Okupatsioonide muuseum) on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8b.

Lennart Meri Tallinna lennujaam (ka Tallinna lennujaam, varem Ülemiste lennujaam; ICAO: EETN, IATA: TLL) on Eesti suurim lennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast nelja kilomeetri kaugusel Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, aadressil Vesilennuki tänav 6 (algselt Küti tänav 17).

Mustjõgi (ka Mustjõe oja, Mustoja) on väike vooluveekogu Tallinnas Mustjõe asumis. Mustjõgi suubub Kopli lahte.

Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumist meenutav mälestusmärk Kadriorus Tallinnas aadressil Pirita tee 1.

Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai 50.

Toompea loss on Tallinnas Toompeal Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosa kasutab tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Tallinna piiskopkond (alamsaksa Bisdom Reval, ladina Episcopatus Revaliensis) oli roomakatoliku kiriku piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Saksa ordu Liivimaa ordu aladel aastatel 1346–1561.

Tallinna raekoda on hoone Tallinna vanalinnas, Eestis ja kogu Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See rajati 13. sajandil ning on vanim säilinud raekoda Põhja-Euroopas.

Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne pool.

Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on Eesti Kunstimuuseumi allasutus Tallinnas Kadriorus aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1.

Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.

Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.

Kivimäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Hiiu, Nõmme ja Pääsküla asumiga. Kivimäe asumi pindala on 2,22 km².

Rahumäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.

Radisson Blu Hotel Olümpia (varem Hotell Olümpia, Reval Hotel Olümpia) on hotell Tallinna kesklinnas aadressil Liivalaia tänav 33.

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. See on üliõpilaste arvult kolmas ülikool Eestis. Rahvusvahelises võrdluses on Tallinna Ülikool 5% maailma parimate ülikoolide seas. 2026. aasta QS maailma ülikoolide edetabelis tõusis Tallinna Ülikool 100 kohta, positsioonile 901–950. Sellele aitas kaasa eelkõige teaduspublikatsioonide ja nende tsiteeritavuse ligi 10% kasv ning ülikooli panus jätkusuutlikkuse valdkonnas.

Sokos Hotell Viru on hotell Tallinnas.

Radisson Collection Tallinn (algul Radisson SAS Hotel, hiljem ka Radisson Blu Sky Hotel Tallinn) on viietärnihotell Tallinna kesklinnas aadressil Rävala puiestee 3. See kuulub rahvusvahelisele hotelliketile Radisson Hotel Group.

Eesti Mereakadeemia (TTÜ Eesti Mereakadeemia; EMERA) on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus, ainus merendusalast rakenduskõrgharidus-, magistri- ja doktoriõpet andev ning erialaseid uuringuid viljelev kompetentsikeskus Eestis.

Tallinna teletorn on teletorn Tallinnas Pirita linnaosas. Torni kõrgus on 314 meetrit.

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Akadeemia on katkematult 1946. aastast, mis asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mille õigusjärglasena kannab see 1989. aastast praegust nime. Eesti Teaduste Akadeemia juhtlause on ladinakeelne sentents "Facta non solum verba" (Teod, mitte üksnes sõnad).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas, mis asutati 1919. aastal Estonia Seltsi algatusel Tallinna Kõrgema Muusikakooli nime all. Avaaktus toimus 28. septembril Estonia kontserdisaalis.

Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. See paikneb Eesti Vabariigi parlamendi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp.

Haabersti linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa, mis piirneb Põhja-Tallinna, Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosaga ning Harku ja Saue vallaga.

Kuldjala torn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, aadressil Gümnaasiumi tänav 1a. Kuldjala tornist vasakul asetseb Saunatorn ja paremal pool Nunnadetagune torn.

Swissôtel Tallinn on luksushotell Tallinnas Tornimäel aadressil Tornimäe tn 3. Hotell kuulub Swissôtel Hotels & Resortsi ketti.

Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.

Mustamäe linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna edelaosas, mis piirneb läänes Haabersti, lõunas Nõmme ning idas ja põhjas Kristiine linnaosaga. Linnulennult on linnaosa keskpunktist Tallinna linnasüdamikku umbes 5 km.

Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis. Selle pikkus on 98,8 km pikk.

Kaitsepolitseiamet (lühend KAPO, ajalooliselt ka KaPo) on Eesti Vabariigi Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiamet, mille ülesanded on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure.

Kalevi keskstaadion on mitmeotstarbeline spordirajatis Tallinnas aadressil Staadioni 3 // Toonela tee 2a.

Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.

Tondi raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis.

Tallinna Linnahall on hoone Tallinnas mere ääres. Seal on asunud muu hulgas kontserdisaal, jäähall ja kohvikud.

Tallinna Raeapteek on apteek Tallinnas Raekoja platsil, mis tegutseb alates 15. sajandi algusest. See on üks vanemaid järjest tegutsevaid apteeke Euroopas ja ühtlasi Tallinna vanim ettevõte. Kultuurimälestis nr 1197.

Lilleküla raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Peatus asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 2 km kaugusel Balti jaamast. Järgmine raudteepeatus on Tondi. Jaama juures jaguneb raudtee kaheks – lääne- ja idasuunaliseks. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.

Kivimäe raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Kivimäe asumis. See asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 10 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Hiiu ja Pääsküla raudteepeatuse vahele. Ümberistumisvõimalus on peatusest loodes Pärnu maanteel bussipeatuses Kivimäe jaam bussiliinile 27 (Harkujärve–Laagri alevik).

Tallinna Botaanikaaed (lühend TBA) on botaanikaaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis.

Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater on repertuaariteater, mis tegutseb ajaloolises teatrimajas Tallinna kesklinnas. Teatri asutamisaastaks loetakse 1920. aastat. Repertuaaris on peamiselt sõnalavastused, mis põhinevad nii algupärasel kui maailmadramaturgial.

Eesti Vabaõhumuuseum on muuseum, mis uurib, kogub ja tutvustab Eesti 18.–20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööd.

PVL-105 Torm on endine Eesti Piirivalve Storm-klassi laev, mis seisab praegu Eesti Meremuuseumi eksponaadina Lennusadamas.

Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval. Hoones asuvad Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei.

NATO küberkaitsekoostöö keskus ehk K5 (ingliskeelne ametlik nimi NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, lühendatult NATO CCDCOE) on üks NATO kompetentsikeskusi, asukohaga Tallinnas. Keskus asutati 14. mail 2008 ning sai NATO täisvolitused ja rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuse 28. oktoobril 2008. Umbes 60 palgalise töötajaga keskuse haldusalas on küberjulgeolekualane teadus- ja väljaõpe, samuti rahvusvahelised küberkaitseõppused.

Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja muu museoloogiline töö.

Maarjamäe suvemõisa loss (ka Maarjamäe loss, Orlovi loss) asub Tallinnas Kadrioru asumis; loss oli Maarjamäe suvemõisa peahoone. Lossis ja Maarjamäe suvemõisa pargis asub Eesti Ajaloomuuseumi Eesti lähiajaloo väljapanek.

Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas. See on Eesti vanim katkematult tegutsenud kool, mille asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1631. aastal.

Hiiu raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis. Asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 9 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Nõmme ja Kivimäe raudteepeatuse vahele.

Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.

Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn.

Pääsküla raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis.

Ülemiste raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval, Ülemiste järvest 0,5 km kirdes.

Tallinna bussijaam on peamine kaugliinibusside peatus Tallinnas. Bussijaam asub Juhkentali asumis Kesklinna linnaosas aadressil Lastekodu tänav 46. Hoonet haldab Mootor Grupp AS.

Järve raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis. Asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 5 km kaugusel Balti jaamast. Jaam on Tondi ja Rahumäe raudteepeatuse vahel. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.

Tallinna Peeter-Pauli katedraal, ka Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraal, on Tallinna kesklinnas asuv roomakatoliku kirik, mida kasutab roomakatoliku Peeter-Pauli kogudus.

Laagri raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Laagri asumis. See asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres Balti jaamast 13 km kaugusel. Peatus jääb Pääsküla ja Urda raudteepeatuse vahele.

Rüütelkonna hoone on hoone Tallinnas Toompeal. Hoone kuulus Eestimaa rüütelkonnale. Alates 2024. aastast on see kasutusel Eesti riigi esindushoonena. Seal korraldatakse riigile olulisi protokollilisi üritusi: presidendi, riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte.

Eerikukivi (ka Eeriku kivi, Maiekivi) on hiidrahn Harju maakonnas Aegna saarel.

Viru väljak on väljak Tallinna kesklinnas. Seal ristuvad Pärnu maantee, Narva maantee ja Mere puiestee ning Vana-Viru ja Viru tänav.

Väo elektrijaam (tuntud ka kui Tallinna elektrijaam, Väo koostootmisjaam) on Tallinna idaservas Väo paekarjääri tühjaks ammutatud osas asuv biokütusel ja turbal töötav koostootmisjaam. Jaam varustab soojusega Lasnamäe ning Tallinna kesklinna piirkondi.

Ülemiste keskus on Tallinna ja ühtlasi ka Eesti suurim kaubanduskeskus.

Tallinna sihi ülemine tuletorn (ka Punane majakas, Tallinna lõuna tuletorn) on tuletorn Tallinnas Lasnamäel.

Aegna saare maastikukaitseala ehk Aegna maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis loodi 1991. aastal kogu Aegna saare maastiku kaitseks. Seal kaitstakse saare loodust ja kultuuripärandit, kusjuures külastuskoormus on tugev.

"Akt" on graniidist skulptuur Hirvepargis Tallinnas.

Harjuoru võimla on hoone Tallinna kesklinnas aadressil Toompea 3.

Paepealse raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu 1982. aastal asutatud haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil Paul Pinna tänav 8. Praegustes ruumides Linden Passaaži teisel korrusel paikneb raamatukogu alates 2003. aastast, enne seda teenindati Lasnamäe täiskasvanuid Laagna raamatukogus Võru tänavas ja lapsi tavalistes korteriruumides paiknenud Laagna lasteraamatukogus.

Lesta kivi on looduskaitsealune rahn Tallinnas Kakumäel Vabaõhumuuseumi tee ääres.

Pirita raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas aadressil Metsavahi tee 19.

Eesti Tervisemuuseum on Tallinnas aadressil Lai tänav 28/30 tegutsev muuseum, mille peamised tegevussuunad on tervisealane näitus- ja haridustegevus ning kodumaise meditsiiniloo kogumine, säilitamine ja vahendamine.

Komandandi aed on haljasala Tallinna kesklinnas Toompea nõlval, Komandandi tee ja Lühikese jala vahel, mis piirneb idaosas Tallinna linnamüüriga, mille taha jääb teine haljasala Taani kuninga aed.

Kosmos oli panoraamkino Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu maantee 45.

Roheline turg on 1893. aastal rajatud kaitsealune park Tallinna kesklinnas, Pika ja Olevimäe tänava vahel.

Männi raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Mustamäe linnaosas aadressil Ehitajate tee 48.

Mustamäe suusahüppetorn on Nõmmele 1962. aastal ehitatud HS60 suurusega suusahüppemägi ehk trampliin.

Nurmenuku raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Haabersti linnaosas aadressil Ehitajate tee 109a. Raamatukogu avati 2007. aastal.

Maiasmoka kohvik on Eesti vanim praeguseni töötav kohvik. See tegutseb Tallinnas aadressil Pikk tänav 16 / Pühavaimu tänav 1 alates 1864. aastast. Maiasmoka kohviku biidermeierinterjöör on säilinud muutumatuna ligi sajandi vältel.

Barbara kabel (capella beate Barbara extra civitatem) oli keskaegne katoliku pühakoda Tallinna lähedal, mis asus umbkaudu nüüdse Roosikrantsi tänava ja Kaarli puiestee nurgal. Kabelit on mainitud arvatavasti juba 1341. aastal, kindlasti aga 1378. aastal. 15. sajandil nimetati seda ka kirikuks, mis tähendas, et sel võis olla oma kogudus ja preester.

Eppingi torn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn müüri loodelõigus. Kaitsetorn ehitati 14. sajandil ja on nime saanud selle ehitusjuhi Tallinna raehärra Tideman Eppinci (Thiderico Eppingh) järgi. 15. sajandil nimetati seda torniks Oleviste pastoraadi taga (thorn achter sunte Olaues wedeme). Torn asub Tallinnas aadressil Laboratooriumi tänav 31.

Fahle aed on kaitsealune park Tallinna kesklinnas, Pirita tee, Narva maantee ja Tallinna lauluväljaku vahel.

Falgi park (varasem nimi ka Lastepark) asub Tallinna kesklinnas Wismari, A. Adamsoni tänava ja Toompuiestee vahelisel alal.

Glehni park on park Tallinnas Nõmmel Tähetorni tänava ja Mustamäe nõlva vahelisel alal. Glehni park on saanud nime Nõmme rajaja Nikolai von Glehni järgi. Pargis asub ka Glehni loss.

Grif on Eesti mereväe kasutuses olnud Nõukogude Liidu päritolu Zhuk-klassi patrullkaater, mis seisab praegu muuseumilaevana Lennusadamas.

Hattorpe-tagune torn (saksa keeles Hatdorp) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn. Tänapäeval on selle aadress Pikk tänav 62.

Hundikuristiku oja (ka Kohaoja) on oja Tallinnas Kurepõllul ja Kadriorus.

"Hämarik" on Tallinnas Viru väljakul asuv Mare Mikoffi loodud naise skulptuur.

Iru jõekivi ehk Näkikivi on kaitsealune kivi, mis asub Pirita jõeoru maastikukaitsealal Iru linnamäe taga. Kivi on järskude külgede ja katusetaolise laega kõva, hea säilivusega gneissgraniitrahn. Kivi mõõtmed on 6,0 x 3,6 x 2,7 meetrit ja ümbermõõt on 17,6 meetrit.

Uus juudi kalmistu (ka Rahumäe juudi kalmistu) on kalmistu Tallinnas, praeguse aadressiga Rahumäe tee 5 Nõmme linnaosas. Kalmistu jaguneb vanaks ja uueks osaks ning selle kogupindala on umbes 4 ha.

Kadrioru Saksa Gümnaasium on saksa keele süvaõppega üldhariduskool Tallinnas aadressil Gonsiori tänav 38.

Kakumäe pank on pank Tallinnas Kakumäe poolsaare tipus.

"Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, Glehni lossist veidi edela pool.

"Karu" on Enn Roosi roosakaspunasest graniidist skulptuur Tallinnas Hirvepargis.

Kelchi pärn on Tallinnas Niguliste kiriku lähedal kasvav läänepärn.

Kompassi väljak (2010. aastani Kompassi plats) asub Tallinna kesklinnas Kompassi asumis Maneeži, Villem Reimani ja Gonsiori tänava ristmel.

Eesti Raudtee Kopli kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Tallinna–Keila raudteelõigul, Balti jaamast loodes, Kopli, Telliskivi, Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis, Kopli tänav 23.

Kristjan Raua monument on 1968. aastal Tallinna kesklinnas Hirveparki püstitatud monument kunstnik Kristjan Rauale.

Kuradisadul (ka Nurmiku tee hiidrahn) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Tallinnas Pirita linnaosas. Rahn asub Kose asumis Nurmiku tee ääres, osaliselt Nurmiku tee 19 territooriumil.

Landskrone torn (alamsaksa 'maakroon') on torn Tallinna Toompea Väikese Linnuse välismüüri kirdenurgas.

Lepistik on park Tallinna Mustamäe linnaosa Mustamäe asumis. Asub Sõpruse puiesteest kagus ja A. H. Tammsaare teest edelas.

Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.

Linda kivi on rändrahn Tallinna linna piires olevas Ülemiste järves.

Loewenschede torn kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval on selle aadress Kooli tänav 7.

Löwenruh' park on park Tallinnas Kristiine linnaosas; Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas asuv ala. Põhipargi (5,9 hektarit) ja seda ümbritseva ala pindala on kokku umbes 9 hektarit.

Maarjamäe kunstmuruväljak on kunstmuru kattega jalgpalliväljak Tallinnas.

Mai park on park Tallinnas Nõmme linnaosas Mai tänava ja Raudtee tänava vahelisel alal.

"Merineid" (algse nimega "Virupiiga") on eesti kujuri Edgar Viiesi 1980. aastal loodud pronksskulptuur, mis oli pühendatud XXII olümpiamängude Tallinna purjeregatile.

Merivälja hiidrahn on gneisist hiidrahn Harju maakonnas Tallinna linnas. Rahn asub Merivälja asumis Lehiku tee ja Naadi tee ristmiku lähedal Merivälja pansionaadi territooriumil.

Miljonipeldik ehk miljonikäimla (hüüdnimi) oli Tallinnas Toompeal asunud avalik käimla, mis avati 16. jaanuaril 2002 ja likvideeriti 18. oktoobril 2024. Käimla sai tuntuks, kuna selle rajamine maksis 2,3 miljonit krooni ja selle rajamisega seoses algatati kriminaalasi.

Munkadetagune torn asub Tallinna vanalinnas ja kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval jääb see Müürivahe ja Munga tänava risti, Müürivahe ja Uue tänava vahele ning selle aadress on Müürivahe 54.

Männiku hiidrahn on rabakivist hiidrahn Tallinnas Männikul Raku järve läänepoolsaarel.

Nõmme Erakool on 1990. aastal asutatud üldhariduskool Nõmmel. Kooli omanik on Nõmme Erahariduse Sihtasutus, direktor Lidia Kõlar. Kool asub aadressil Idakaare 5.

Nõmme Muusikakool on munitsipaalhuvikool Tallinnas Nõmme linnaosas. Koolihoone asub aadressil Pärnu maantee 320.

Nõmme Saksa Lunastaja kirik on kirik Tallinnas Nõmme asumis Õie ja Valdeku tänava vahel, Õie ja Rohelise tänava nurgal aadressil Õie 10.

Nõmme raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis aadressil Raudtee tänav 68 Tallinna Nõmme Põhikooli juurdeehitises.

Nõmme turuhoone on müügimaja Nõmme turul.

Nõmme ujula on spordirajatis Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis. Spordihoone asub Vabaduse puiestee ja Vikerkaare tänava nurgal, aadressil Vabaduse puiestee 156. Ujula lähedal on Tallinna Pääsküla Gümnaasium.

Tuljak on restoran Tallinnas aadressil Pirita tee 26e. Restorani omanik on OKO Restoranid OÜ.

Uus raadiomaja on modernistlikus stiilis kõrghoone, mis asub Tallinnas aadressil Gonsiori 21. Majas tegutsevad Eesti Rahvusringhäälingu programmide Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn toimetused.

Kreeka suursaatkond Tallinnas on Kreeka diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Harju tänav 6. Suursaatkond avati veebruaris 2005.

Solidaarsuse mälestuskivi on mälestusmärk Tallinnas Vabaduse väljakul Jaani kiriku kõrval.

Taani suursaatkond Tallinnas on Taani diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Wismari tänav 5.

Tšehhi suursaatkond Tallinnas on Tšehhi diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Lahe tänav 4. Suursaatkond avati mais 2000.

Ungari Suursaatkond Tallinnas on Ungari diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Maakri tänav 19/1. Suursaatkond taasavati 2018. aastal

Väina tee kivi on rändrahn Tallinnas Pirita linnaosas Merivälja asumis Väina teel.

Kai kunstikeskus on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse loodud ja opereeritav rahvusvaheline kunstikeskus, mis asub Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus.

Lükati rahn on rändrahn Tallinnas Pirita linnaosas, Pirita jõe paremkaldal.

Villa Mon Repos (tõlkes 'minu puhkus') Tallinnas Kadriorus aadressil Narva mnt 92 (endine Narva mnt 68) on Eesti Vabariigi algusaega jääv värvika ajalooga maja, mis kogus kuulsust just restoranina. Restorani omanikud alustasid tegevust kõrvalkrundil Jaan Poska 38 (endine Liiva 38), mis on kandnud ka nimesid Pavillon de la Plage ja Park. Suurema populaarsuse saavutas see aga esmaklassilise restoranina Villa Mon Repos (hiljem Esplanade). Hoone täpset ehitusaastat ja ehitajat pole teada. See historitsistlikus stiilis maja on üle elanud raskeid aegu ja olnud hävimise äärel, kuid annab tänapäeval väga hästi edasi 1920. aastate supluskuurordi olemust Kadriorus ja restoranikultuuri ajalugu.

Ida-Harju Politseijaoskond asub P.Pinna tänav 4, Tallinn. Teeninduspiirkonnaks on Lasnamäe linnaosa, Kesklinna linnaosa, Pirita linnaosa, Anija vald (sealhulgas Kehra linn), Jõelähtme vald, Kose vald, Kuusalu vald, Raasiku vald, Rae vald, Viimsi vald ning Loksa linn ja Maardu linn.

Villem Reimani 8 (varem Gonsiori 9) on eluhoone Tallinnas Kompassi asumis Kompassi väljaku serval. Hoone valmis 1957. aastal. See on olnud Tallinna Pedagoogilise Instituudi ühiselamu ja hiljem Eesti Kunstiakadeemia õppehoone. 2021. aasta alguseks rekonstrueeritakse see elu- ja ärihooneks Ambassador.

Tallinna Pääsküla Kool on eestikeelne üldhariduskool Tallinnas Nõmme linnaosas. Koolihoone asub aadressil Vikerkaare 10 // Põllu 109. Aastate jooksul on sõpruskoolideks kujunenud Viljandi Jakobsoni Kool, Riia 49. Keskkool ja Jelgava 4. Keskkool.

Tallinna Ühisgümnaasium (varem Tallinna 20. Keskkool; aastail 1951–1990 Viktor Kingissepa nimeline Tallinna 20. Keskkool) on kool Tallinna kesklinnas Pärnu maantee viadukti kõrval. Koolis saab õppida reaal-, humanitaar- või keelteharus.

Tammsaare park (aastatel 1955–1989 16. Oktoobri park) on haljasala Tallinna kesklinnas.

Tulekivi (ka: Sihi Suurkivi, Lemmikneeme III) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Aegna saarel Lemmikneeme kaelal hõredas männikus, Lemmikneeme kivikülvis.

Tõnismäe haljak on haljasala Tallinna kesklinnas Tõnismäel, Tõnismäe tänava erisuunaliste sõidusuundade ja Kaarli puiestee vahel.

"Tütarlaps kausiga" ehk "Kolhoosineiu" on Juta Eskeli skulptuur Tallinnas Lembitu Pargis.

Vabaduse park on park Tallinnas Nõmmel. Park piirneb Sihi, Lõuna, Ravila, J. Mändmetsa, Nõmme-Kase ja Hiiu tänavaga. Pargi pindala on 14,74 hektarit. Pargi lähedal asuvad Sanatooriumi park ja Hiiu park.

Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19. sajandil linna laienemisel lõhutud Viru värava jäänusteks. Viru värava eesvärava säilinud valvetornid asuvad Tallinna vanalinnas Viru tänava, Vana-Viru tänava ja Valli tänava ristmikul Vanalinna asumis. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudest.

Virumägi ehk Musumägi (2001. aastani ka Viruvärava mägi) on haljasala Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel.

Õppursõdurite monument Tallinnas (ka Reaali Poiss, ka Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas) on Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. Kultuurimälestis nr 1075.

Lasnamäe Centrum on kaubanduskeskus Tallinnas Lasnamäel Laagna tee ääres. Keskuse aadress on Mustakivi tee 13.

Lembitu park asub Tallinnas Sibulaküla asumis Lauteri tänava, Kauka tänava, Vambola tänava ja Lembitu tänava vahel.

Pelguranna raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Põhja-Tallinnas aadressil Kangru 13.

Männipark (ka Keskuse parkmets) on Tallinnas Mustamäe linnaosa Mustamäe asumis Ehitajate tee, Sõpruse puiestee ja Keskuse tänava vahelisel alal asuv park. Pargi pindala on 10,6 hektarit.

Pääsküla raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis tegutseb Tallinnas Nõmme linnaosas Pääskülas aadressil Pärnu maantee 480a.

"Kodumaa" on Peeter Mudisti graniitskulptuur Tallinnas Kadrioru pargis aadressil Roheline aas 3. Teos valmis 1981. aastal.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (lühend ETMM või TMM) on Tallinnas asuv muuseum. 1. veebruaril 2019 ühinesid riigiasutused Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Ajaloomuuseum sihtasutuseks Eesti Ajaloomuuseum.

Kalamaja raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Põhja-Tallinna linnaosas aadressil Kotzebue 9/11.

Lastemuuseum Miiamilla on Tallinna Linnamuuseumi allasutus, lastele mõeldud harumuuseum. Muuseumi põhieesmärk on muuta maailma paremaks paigaks, et kõigil elusolendeil ning loodusel oleks hea elada, olles ise suurepäraseks eeskujuks.

Nõmme spordikeskus on mitmekülgsete sportimis- ja vaba aja veetmise võimalustega spordikompleks, mis paikneb Tallinnas Nõmmel.

The Duchy of Estonia (Swedish: Hertigdömet Estland; Estonian: Eestimaa hertsogkond; German: Herzogtum Estland), also known as Swedish Estonia (Swedish: Svenska Estland), was a dominion of the Swedish Empire from 1561 until 1721 during the time that most or all of Estonia was under Swedish rule. The territory was eventually ceded to Russia in the Treaty of Nystad, following its capitulation during a plague outbreak in the Great Northern War.

Paljassaare sadam (sadama kood: EE PAS) oli ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam, mis asub Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel Paljassaare tee 28. Alates 10.08.2022 Paljassaare sadama pidaja on OÜ Hundipea. Hundipea OÜ asutati 04.12.2019 eesmärgiga muuta Paljassaare sadama-ala Tallinna uueks rohelinnaosaks.

Tondiraba jäähall on spordikeskus Lasnamäel Tondirabas aadressil Varraku tänav 14.

Ülemiste City on ärilinnak Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvas Ülemiste asumis, endise Dvigateli tehasekompleksi territooriumil. Linnak asub Tallinna Lennujaama, Ülemiste keskuse ja Ülemiste raudteepeatuse vahelisel alal.

Kose mõisa kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi aadressiga Rummu tee 3d Pirita linnaosas Tallinnas. Kalmistu jääb Kose suvemõisa südamest linnulennult umbes 0,85 km kaugusele lääneloodesse. Kalmistu pindala on 0,03 ha.

Nordic Hotel Forum on Tallinna südalinnas asuv ja Eesti kapitalil põhinev äri- ja konverentsihotell.

Rotermanni soolaladu on paeehitis Tallinnas aadressil Ahtri 2.

Sõle raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Põhja-Tallinnas aadressil Sõle 47b.

Tallinna 32. Keskkool (kandnud ka nime Jakob Kunderi nimeline Tallinna 32. Keskkool) on üldhariduskool Tallinnas Mustamäe linnaosas Sääse asumis. Koolihoone asub aadressil Kiili 10 (varem Mooni 100). Sõpruskoolid asuvad Norras, Ungaris, Soomes ja Eestis.

Tallinna adventkirik on Tallinnas aadressil Mere puiestee 3 asuv adventistide kirik.

Tallinna Humanitaargümnaasium on Tallinnas Koidu tänav 97 tegutsev munitsipaalkool.

Tallinna Kunstihooneks nimetatakse Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuvat hoonet, kus korraldab näitusi Eesti Kunstnike Liidu ja Kultuuriministeeriumi asutatud SA Kunstihoone.

Tallinna Postimaja on Tallinna aadressil Narva maantee 1 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud ning algselt postitöötlemiseks, -väljastamiseks ja telefoniteenuste tarbeks ehitatud hoone. Hoone ehitati vana bensiinijaama asemele aastatel 1977–1980. Omapärase kolmekorruselise hoone arhitektid on Raine Karp ja Mati Raigna, ehitusinsener Heiki Meos ja sisearhitekt Kirsi Laanemaa.

Tallinna Tõnismäe Reaalkool on üldhariduskool Tallinnas aadressil Pärnu maantee 50 (teine kooli aadress on Suur-Ameerika 2).

Tallinna rahvaste muuseum (kuni 6. septembrini 2024 Tallinna Vene Muuseum) on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab kohaliku ajaloopärandi kultuurilist ja rahvuslikku mitmekesisust. See tegutseb Nottbecki majas aadressil Pikk 29a.

Teatri väljak on haljasala Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ja Rävala puiestee vahel.

Tondi raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Pärnu mnt 125. Raamatukogu avati 19. oktoobril 1946 Uus-Sadama tänaval kui Tallinna VII haruraamatukogu. Praegustesse ruumidesse koliti 1962. aastal.

Tondimõisa park, varasema nimega Dunteni park, on park Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi tänava, Tammsaare tee ja Nõmme tee vahelisel alal Tondi Selveri vastas. 4,6-hektarisel alal on pärna- ja hobukastaniallee, mitu mänguväljakut lastele ja koerte jalutusväljak.

Toompark on haljasala Tallinna kesklinnas. Haljasala piires on ka endisest vallikraavist moodustatud Snelli tiik ning spordiväljak.

Tuvi park on haljasala Tallinna kesklinnas Tõnismäel, Veetorni, Tõnismäe ja Toom-Kuninga ja Suur‑Ameerika tänava vahel.

Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis-kabel on Tallinna Vana-Kaarli kalmistul asuv sakraalehitis.

"Vastsündinu" on skulptor Ole Ehelaidi hallist graniidist elevandipoega kujutav pargiskulptuur Tallinnas Hirvepargis.

Vene seltskondliku kogu hoone on esinduslik historitsistlik hoone Tallinnas omaaegse aadressiga Gogoli puiestee 4 (tänapäeval Estonia puiestee 8), mis ehitati aastatel 1894–1895 Tallinna Vene Seltskondliku Kogu jaoks. Eskiisprojekti autor oli akadeemik Mihhail Preobraženski (projekteeris ka Aleksander Nevski katedraali Toompeal), lõpliku projekti koostas arhitekt Rudolf von Knüpffer. Tallinna vene seltskondliku kogu hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 1073.

Väike-Õismäe raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis asub Tallinnas Haabersti linnaosas Väike-Õismäe asumis aadressil Õismäe tee 115a. 1997. aastal suleti endine Õismäe raamatukogu ja Eesti Lasteraamatukogu Õismäe osakond, nende kogude põhjal moodustati siis uus raamatukogu, mis sai nimeks Väike-Õismäe raamatukogu.

Ülemiste viadukt on üle Tartu maantee viiv Järvevana teed ja Suur-Sõjamäe tänavat ühendav sild, mis avati liikluseks 12. augustil 2009.

Tallinna Euroopa Kool on Tallinnas tegutsev, rahvusvahelise kogukonna lastele mõeldud haridusasutus.

Suurekivi rahn on rändrahn Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku asumis.

Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul on mälestusmärk, mis asub Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul (praeguse haldusjaotuse järgi Nõmme linnaosas) Tallinnas.

Tallinna Tondi Kool on munitsipaalkool Tallinnas, Eesti suurim erivajadustega laste kool. Kooli asutamise kuupäevaks loetakse 17. jaanuarit 1923.

EELK Tallinna Jaani kogudus on luterlik kogudus Tallinnas.

Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu on matmispaik Tallinnas Maarjamäe mälestusväljal. Kalmistu on arvele võetud ajaloomälestisena.

Kloostrimets ehk Pirita-Iru parkmets on metsaala Tallinnas Pirita linnaosas. Kloostrimets asub valdavalt Kloostrimetsa asumis, väiksem osa jääb Mähe asumisse.

Karjavärava plats (ka Karjavärava väljak) on väljak Tallinna vanalinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänava ristumiskohas.

Schlössle Hotel is a hotel in Tallinn, Estonia. Now a five-star establishment, its history goes back to the 14th century when there were warehouses on the site. The two houses forming today's structure were built in the mid-18th century.

Nõmme keskuse park on park Tallinnas Nõmme linnaosas Jaama tänaval. Pargi kõrval asub Nõmme raudteejaam. Pargi pindala on 0,3 ha.

Pirita rand on supelrand Tallinnas Pirita linnaosas.

Väike-Õismäe tiik (ka Õismäe tiik) on tiik Tallinnas Haabersti linnaosas Väike-Õismäe asumis. Tiigi pindala on 1,6 hektarit.

Aegna kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Aegna saarel Kesklinna linnaosas Tallinnas.

Tallinna Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmu pühakuju kirik (kunagi tuntud ka kui Balti Puuvillavabriku kirik; vene keeles Скорбященская церковь või храм в честь иконы Божией Матери "Всех скорбящих Радость") on õigeusu kirik Tallinnas, üks Balti Puuvillavabriku (Balti Manufaktuuri) kunagisi hooneid. Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.. Hoone aadress on Sitsi 15a.

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum (TLVL) on vene õppekeelega kool (lütseum) Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil Linnamäe tee 10.

Tallinna islami keskus on sihtasutuse Eesti Islami Keskus hallatav hoone Tallinnas Lasnamäe linnaosas Keevise tänav 9.

Tallinna Linnahalli kopteriväljak (ICAO: EECL) on Tallinna Linnahalli juures asuv kopteriväljak. Väljak ehitati ümber Linnahalli basseinist ja valmis 2000. Väljaku mõõtmed on 24 × 24 m.

Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone on Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone, mis asub Tallinnas aadressil Männiliiva tänav 7.

Astla kivi on rändrahn Tallinnas Pirita linnaosas Mähe asumis Astla tee ja Aianduse tee ristmiku lähedal.

Austria suursaatkond Tallinnas on Austria diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Vambola tänav 6. Suursaatkond avati oktoobris 1997.

Kopli neem (ka Kopli nina) on neem Tallinnas Kopli poolsaare tipus.

Kakumäe sadam (sadamakood EE KAK) on väikesadam Kopli lahe ääres. Sadamat peab OÜ Haven Management. Maapoolne ligipääs sadamale on Tallinnas Haabersti linnaosas Kakumäe asumis Lesta tänaval.

Kalevi Jahtklubi sadam (sadamakood EE KJK) on sadam Tallinnas Pirita linnaosas Pirita tee 17.

Kahala vesiveski (ka Möldri vesiveski) oli vesiveski Kuusalu kihelkonnas Kahala külas Loo jõel (Liiva ojal). See veski oli üks neljast Kolga mõisa vesiveskist. Veski viidi 1962. aastal Eesti Vabaõhumuuseumi, kus see 1969. aastal avati külastajatele.

Patkuli vaateplats (ka Patkuli vaateplatvorm) on vaateplatvorm Tallinna vanalinnas aadressil Rahukohtu tänav 5.

Järve mets on metsastatud ala Tallinna kesklinnas Ülemistejärve asumis Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisel alal. See mets on osa Ülemiste järve äärsest metsast.

Kuberneri aed (ka Lossiaed) on aed Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone lõunaküljel. Aia pindala on 0,4 ha.

Margareeta aed on haljasala Tallinna vanalinnas Väikese Rannavärava, Pika tänava ja Rannamäe tee vahel. Aia pindala on 1,8 ha.

Tallinna Keskturg on turg Tallinnas Kesklinna linnaosas Keldrimäe asumis Keldrimäe tänav 9.

Pauna talu kalmistu on kalmistu Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vihasoo külas Kuusalu vallas Harju maakonnas.

Kolga pank on pank Põhja-Eesti klindi Lahemaa klindilõigus.

Kolgaküla pank on pank Põhja-Eesti klindi Lahemaa klindilõigus.

Muuksi pank on pank Põhja-Eesti klindil Muuksi klindineemikul.

Kabelimägi on kõrgendik Kuusalu vallas, Muuksi küla keskusest umbes 0,5 km ida pool, Mikani ja Lõokese talu taga. Mäel asuvad Kabelikangrud. Kabelimäe nimi on tuletatud rahvapärimusest, mis pidas kangruid vana kabeli varemeteks.

Joaveski hüdroelektrijaam asub Harju maakonna Kuusalu valla Joaveski külas Loobu jõel.

Kolgaküla karjääri paljand on paljand endises Kolgaküla karjääris; halduslikult Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgaküla lähedal. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

Tapurla diabaasrahn on diabaasist rändrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Odakivi on rändrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Pärispea poolsaarel.

Nõmmeveski paljand on paljand Valgejõe kaldal; halduslikult Harju maakonnas Kuusalu vallas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

Viimsi Püha Jaakobi kirik on kirik Viimsi vallas Pringi külas. Kirikut kasutab Viimsi Püha Jaakobi kogudus.

Viimsi talveaed on talveaed Harju maakonnas Viimsi vallas Pringi külas.

Viimsi Muusikakool on muusikakool Harju maakonnas, Viimsi vallas Lubja külas aadressil Randvere tee 20. Kool tegutseb alates 2022. aastast samas hoones sihtasutusega Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium, Viimsi Kunstikooliga ja Viimsi Teaduskooliga.

Viimsi Kuradikoobas (ka Viimsi koobas) on inimese kaevatud koobas Harju maakonnas Viimsi vallas Lubja külas Viimsi Lubjamäe kirdetipus. Koobas on arvele võetud kui ürglooduse objekt ja kaitstav looduse üksikobjekt.

Riksens Ständen oli Rootsi sõjalaev, mis ehitati 1744 ja hukkus 1790. 1998. aastal avastatud laevavrakk asub Aegna saare lähedal. Vrakk on tunnistatud Eesti kultuurimälestiseks.

Sancte Marcus oli teadmata päritolumaaga kraier (teatud kaubalaev). Laev uppus enne 1705. aastat. Laevavrakk avastati 1989 Prangli saare edelarannikul Nõiakivi lähedal. Vrakk on arvele võetud Eesti kultuurimälestisena.

Prangli raamatukogu on Viimsi raamatukogu harukogu, mis asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saarel Kelnase külas. Prangli raamatukogu asub Prangli rahvamaja 2. korrusel ja on eraldi sissepääsuga.

Randvere Raamatukogu on Viimsi Raamatukogu haruraamatukogu, mis asub Harju maakonnas Viimsi vallas Randveres asuva Randvere Kooli 2. korrusel, aadressil Gustav Heinrich Schüdlöffeli tee 4.

Kotkakivi on rändrahn Prangli saare põhjaosas.

Miiduranna sadam (sadama kood: EE MDR) on sadam Miiduranna külas Viimsi poolsaare lääneküljel.

Matsu Kodukivi on rändrahn Harju maakonnas Jõelähtme vallas Uuskülas.

Ülesaareneeme on rändrahn, mis asub Harjumaal Prangli saarel.

Tammneeme Tiirukivi on migmatiidist hiidrahn Harju maakonnas Viimis vallas Tammneeme külas.

Muuga Tööstuspark asub Muuga sadamas ning kuulub riigiettevõttele AS Tallinna Sadam. Tööstuspargi kogupindala on 75 ha, mis on jaotatud kruntideks suurusega 0,3–21 ha.

Prangli lõuna (SÜD) tulepaak oli tulepaak Harjumaal Prangli vallas Prangli saarel.

Viimsi sihi alumine tulepaak on tulepaak Harjumaal Viimsi vallas Haabneemes.

Viimsi sihi ülemine tuletorn (ka Viimsi ülemine tulepaak) on tuletorn Harjumaal Viimsi vallas Lubja külas Lubja mäel.

Muuga sihi alumine tulepaak on tulepaak Harjumaal Viimsi vallas Muuga sadamas.

Riiasöödi tamm on looduskaitsealune tamm, mis kasvab Harjumaal Viimsi vallas Metsakasti külas Riiasöödi talu maadel.

Lubja mägi (ka Viimsi Lubjamägi) on kolmnurkse kujuga lavasaar Viimsi poolsaare keskosas.

Tädu kuusk oli kaitsealune kuusk Harjumaal Tammneeme lähedal. Puu asus nüüdse Lubja küla territooriumil Viimsi–Randvere teest 50 m kaugusel. Tädu kuusk oli tuntud selle poolest, et kasvas kivi otsas.

Aiaotsa oli küla Harjumaal, ajalooliselt Maardu mõisa alal. Küla jääb tänapäeval Randvere küla alale. Kihelkondlikult kuulus küla Jõelähtme kihelkonda. Küla kaotati 1977, mil see liideti Randvere külaga.

Püünsi salm on väin (salm) Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi poolsaare rannikul Püünsi külas.

Miiduranna tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Vene võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle idapoolse (Aegna-poolse) sissesõidu kaitsmine.

Rannakaitsepatarei nr 13 oli Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Muuli tee kurvis Haabneeme alevikus Viimsi vallas Harju maakonnas.

Rannakaitsepatarei nr 14 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas Aegna saarel.

Rannakaitsepatarei nr 15 ehk Aleksander Nevski patarei oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Aegna saare loodeosas Kurikneemel.

Rannakaitsepatarei nr 5 (ka Lõunapatarei) oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei Naissaarel Tagakülas.

Naissaare kalmistu asub Viimsi vallas Harju maakonnas Naissaarel Tagakülas. Kalmistu on arvele võetud ajaloomälestisena.

Naissaare Prantsuse sõjaväekalmistu on kalmistu Naissaarel Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lõunaküla külas Viimsi vallas Harju maakonnas.

Naissaare tähtkants on Naissaarel asub Peeter I käsul rajatud kindlusrajatis. Rajatis on arvele võetud ehitismälestisena.

Tammneeme rannakaitsepatarei on rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Randvere külas Viimsi vallas Harju maakonnas.

Kabelilõugas (eestirootsi keeles Kabbelvikin) on laht (lõugas) Harju maakonnas Naissaare edelarannikul.

Veskikari lõugas (eestirootsi keeles Kvärnkarelvikin) on laht (lõugas) Harju maakonnas Naissaare lõunarannikul. Lahte piirab idast Köstrikari.

Külasadam (eestirootsi keeles Byshamnen, Bishamnen, Ståorhamnen, Hamnen) on laht Harju maakonnas Naissaarel.

Pandju on saar Harjumaal Viimsi poolsaare lääneküljel Tallinna lahes, rannikust 400 meetrit läänes. Saar asub Püünsi küla territooriumil.

Seinakari on Harju maakonnas Viimsi valla alal Soome lahes asuv 3,3 hektari suurune kari. Saare rannajoone pikkus on 1,35 kilomeetrit.

Lahesaar on Harju maakonnas Viimsi vallas Muuga lahes asuv 0,41 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 308 meetrit.

Vennastekehvel on Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saare lähedal asuv 711 m² suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 132 meetrit.

Sillikrunn on Harju maakonnas Aegna saare lähedal asuv saar.

Lemmik (ka Lemmiku neem) on poolsaar Harju maakonnas Aegna saarel.

Loo on poolsaar Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saare loodeosas ja jääb Kelnase küla territooriumile.

Viimsi avalik raamatukogu on raamatukogu Viimsi vallas Haabneemes. Viimsi raamatukogul on kolm harukogu: Prangli raamatukogu, Püünsi raamatukogu ja Randvere raamatukogu.

Põlendikukivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Viimsi vallas. Naissaarel olev suurim rändrahn.

Pikasääre ots (ka Virbi ots, Virbu ots) on neem Harju maakonnas Naissaarel.

Järvsaare ots (eestirootsi keeles Järvsareändan) on maanina Harju maakonnas Naissaare läänerannikul.

Pjotr Veliki oli Venemaa jäämurdja.

Rannapatarei nr 9 oli aastatel 1914–1916 ehitatud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Naissaarel. See kaitses Naissaare akvatooriumi läänes ning Suurupi esiseid alasid Soome lahes.

Rannakaitsepatarei nr 10b oli Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei Naissaarel, saare põhjaosas Djubbvikini lahe ääres.

Naissaare oli küla Harju maakonnas Viimsi vallas, mis hõlmas kogu Naissaare saare territooriumi. Naissaare küla jagati 15. juulil 2011 kolmeks uueks külaks: Lõunaküla (Storbyn), Tagaküla (Bakbyn) ja Väikeheinamaa (Lillängin).

Akselilõugas (eestirootsi keeles Axelsvikin) on laht (lõugas) Harju maakonnas Naissaare edelarannikul.

Holmi lõugas (eestirootsi keeles Holmsvikin) on laht (lõugas) Harju maakonnas Naissaare läänerannikul.

Djubbvikin (djub+vik eestirootsikeelne nimi, rts Djuphamnen) on laht Harju maakonnas Naissaarel.

Träskevikin (eestirootsikeelne nimi) on laht Harju maakonnas Naissaarel.

Kolga on alevik Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Mitte segi ajada Kõrvemaa maastikukaitsealaga

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas. Kaitseala pindala on 13 086 hektarit.

Niinsoni looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Anija vallas. Selle suurus on 111 hektarit.

Jussi järved (ka Jussi-Paukjärve järved) on järvestik Harjumaal Kuusalu vallas. Järved jäävad Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Järvede kogupindala on umbes 0,47 km².

Ohepalu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Virumaal Kadrina ja Tapa vallas ning Harjumaal Kuusalu vallas.

Laijärv (ka Pühamäe Laijärv, Pühameeste Laijärv, Pühameeste Suurjärv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 327 m.

Kemba paisjärv on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Kemba külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 949 m. Järves on üks saar.

Tallekesejärv (ka Tallekese järv) on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 2,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2298 m.

Tikkjärv on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 589 m.

Vahe-Kaanjärv on järv Harju maakonnas Kuusalu vallas Pala külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 351 m.

Ulliallikas on allikas Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgal.

Valgejõe sild (silla number: 83) on sild Valgejõe tee kolmandal kilomeetril üle Valgejõe. Sild on ehitatud aastal 1937. Silla pikkus on 67,5 m, silla laius on 9 m, sõidutee laius sillal on 6,5 m.

Hirvli raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Kuusalu vallas Hirvli külas. Hirvli raamatukogu on Kuusalu raamatukogu haruraamatukogu.

Kolga raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga asulas. Kolga raamatukogu on Kuusalu raamatukogu haruraamatukogu.

Kõnnu raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Kuusalu vallas Kõnnu külas. Kõnnu raamatukogu on Kuusalu raamatukogu haruraamatukogu.

Apuparra (kohalikus keelepruugis Apupara) oli küla Harjumaal, ajalooliselt Jägala mõisa alal. Küla jääb tänapäeval Pillapalu küla alale. Kihelkondlikult kuulus küla Kuusalu kihelkonda. Külast on teateid alates 1930. aastatest.

Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Harju maakonda Kuusalu valla territooriumile.

Koitjärve mõis (saksa keeles Koitjärw) oli Tallinna linnamõis Kuusalu kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub kunagise Koitjärve mõisa ase Anija valla territooriumil.

Kõnnu mõis (saksa keeles Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.

Pala mõis (saksa keeles Pallal) oli Udriku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Muusi mõis (saksa keeles Julienhof) oli poolmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal..

Eigu mõis (saksa keeles Kimmelshof) oli poolmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal..

Tereski mõis, ka Tõreska mõis (saksa keeles Tereska) oli poolmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kuusalu vallas Harju maakonnas.

Aleksander Abergi büst on pronksist büst Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga asulas.

Lemmikneeme kultusekivi (ka Lemmikneeme II) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Aegna saarel Lemmikneeme kaelal hõredas männikus, Lemmikneeme kivikülvis. On Tulekivi järel suuruselt teine hiidrahn Aegna saarel.

Lemmikneeme Nurgaauguga kivi (ka Lemmikneeme I) on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Aegna saarel Lemmikneeme kaelal hõredas männikus, Lemmikneeme kivikülvis.

Kallavere sihi ülemine tulepaak on tulepaak Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kallavere külas Maardu korruselamute lähedal. Moodustab sihi Kallavere alumise tulepaagiga.

Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole.

Maardu kivikalmete rühm on kivikalmed Harju maakonnas Maardu külas, endisaegse Maardu mõisa lähedal.

Kahala viadukt I (silla number: 32) on viadukt Tallinna–Narva maantee 46. kilomeetril Kahala külas Kahala liiklussõlmes. Viadukt asub maantee esimesel sõiduteel (Narva suunas).

Kiiu viadukt I (silla number: 29) on viadukt Tallinna–Narva maantee 38. kilomeetril Kiiu alevikus Kiiu liiklussõlmes. Viadukt asub maantee esimesel sõiduteel (Narva suunas).

Kodasoo viadukt II (silla number: 34) on viadukt Tallinna–Narva maantee 32. kilomeetril Kodasoo külas Kodasoo liiklussõlmes. Viadukt asub maantee teisel sõiduteel (Tallinna suunas).

Kodasoo viadukt I (silla number: 27) on viadukt Tallinna–Narva maantee 32. kilomeetril Kodasoo külas Kodasoo liiklussõlmes. Viadukt asub maantee esimesel sõiduteel (Narva suunas).

Kuusalu viadukt II (silla number: 36) on viadukt Tallinna–Narva maantee 41. kilomeetril Kuusalu alevikus Kuusalu liiklussõlmes. Viadukt asub maantee teisel sõiduteel (Tallinna suunas).

Soodla sild on maanteesild Kiiu–Soodla maanteel üle Soodla jõe.

Kuusalu seitsmeharuline mänd on looduskaitsealune põlispuu Kuusalus. Ümbermõõt on eri andmetel 2,6–2,87 meetrit, kõrgus 11 meetrit.

Kuusalu viadukt I (silla number: 31) on viadukt Tallinna–Narva maantee 41. kilomeetril Kuusalu alevikus Kuusalu liiklussõlmes. Viadukt asub maantee esimesel sõiduteel (Narva suunas).

Kahala viadukt II (silla number: 37) on viadukt Tallinna–Narva maantee 46. kilomeetril Kahala külas Kahala liiklussõlmes. Viadukt asub maantee teisel sõiduteel (Tallinna suunas).

Kiiu viadukt II (silla number: 35) on viadukt Tallinna–Narva maantee 38. kilomeetril Kiiu alevikus Kiiu liiklussõlmes. Viadukt asub maantee teisel sõiduteel (Tallinna suunas).

Aruküla männik on männik Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla lõuna- ja lääneosas.

Võnsi männik on kaitsealune männik Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu külas.

Soodla sild ehk Soodla kivisild on maanteesild Jägala–Käravete maanteel üle Jägala jõe.

Pulga tamm on kaitsealune tamm Harju maakonnas Kuusalu vallas Kahala külas Pulga talu alal. Puu võeti kaitse alla 1960.

Raasiku remmelgas on kaitsealune remmelgas Harju maakonnas Raasiku vallas Raasiku asulas. Puu võeti kaitse alla 2006.

Jõelähtme raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme külas. Raamatukoguhoidja on Mare Malva.

Kostivere raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kostivere asulas. Kostivere raamatukogu on Jõelähtme valla raamatukogu haruraamatukogu.

Kiiajärv (ka Kiia järv) on looduslik järv Harju maakonnas Jõelähtme vallas Aruaru külas.

Raasiku vana kalmistu on kalmistu Harju maakonnas Raasiku vallas Raasiku asulas.

Kuusalu raamatukogu on rahvaraamatukogu Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Raasiku raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Raasiku vallas Raasiku alevikus.

Anija valla keskraamatukogu on keskraamatukogu Harju maakonnas Anija vallas Kehra linnas aadressil Kreutzwaldi 6.

Anija raamatukogu on raamatukogu Harju maakonnas Anija vallas Anija külas.

Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast. Asum piirneb Kadaka, Sääse, Siili, Tondi, Järve, Rahumäe, Nõmme ja Vana-Mustamäe asumiga. Mustamäe asumi pindala on 4,41 km².

Uus Maailm on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kitseküla, Lilleküla, Kassisaba, Tõnismäe, Tatari ja Veerenni asumiga. Uue Maailma asumi pindala on 0,65 km²., asumi peatänavaks on Pärnu ja Paldiski maanteed ühendav Koidu tänav.

Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.

Luite on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Veerenni, Juhkentali, Ülemistejärve ja Kitseküla asumiga. Luite asumi pindala on 0,85 km².

Hiiu on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb põhjas Vana-Mustamäe asumi, idas Nõmme asumi ja kagus Kivimäe asumiga. Hiiu asumi pindala on 2,63 km².

Kassisaba on asum Tallinnas Kesklinna linnaosa läänealal. Asum piirneb põhjas Kelmiküla asumi, idas Vanalinna asumi, kagus Tõnismäe asumi, lõunas Uue-Maailma asumi, edelas Lilleküla asumi ja loodes Pelgulinna asumiga. Kassisaba asumi pindala on 0,45 km².

Vana-Mustamäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Kadaka, Mustamäe, Nõmme, Hiiu, Pääsküla, Mäeküla ja Astangu asumiga. Vana-Mustamäe asumi pindala on 1,98 km².

Mähe on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Merivälja, Pirita, Kloostrimetsa ja Lepiku asumi ning Viimsi vallaga. Mähe asumi pindala on 2,82 km².

Liiva on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Ülemistejärve, Männiku, Rahumäe ja Järve asumiga. Liiva asumi pindala on 2,64 km².

Torupilli on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Raua, Kadrioru, Sikupilli, Juhkentali ja Keldrimäe asumiga. Torupilli asumi pindala on 0,51 km².

Pikaliiva on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.

Veerenni on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Veerenni asum paikneb Pärnu maantee, Tallinna–Narva raudtee ja Siselinna kalmistu vahel, asumi teljeks kujunes Veerenni tänav.

Loopealse on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Maarjamäe, Katleri, Tondiraba, Laagna ja Paevälja asumiga. Loopealse asumi pindala on 0,57 km².

Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti uudistesait ja endine ajaleht, mis asutati 1989. aastal. Äripäev keskendub majandusteemadele, mille kõrval on väiksemas mahus ka poliitika, kultuur ja meelelahutus.

Pronksiööna tuntakse 2007. aasta 26. kuni 29. aprillini peamiselt Tallinnas ja vähemal määral mujal Eestis toimunud tänavarahutusi. Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil Tõnismäe haljakul pronkssõduri juures tehtud ettevalmistused sinna 1945. aastal maetud punaarmeelaste säilmete arheoloogilise väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama 27. aprillil kell 10, kuid lükati rahutuste tõttu edasi.

Kitseküla asum on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjas Uue Maailma asumi, kirdes Veerenni asumi, idas Luite asumi, lõunas Ülemiste järve asumi ja Järve asumi, edelas Tondi asumi ja läänes Lilleküla asumiga.

Pääsküla on asum Nõmme linnaosas. Asum piirneb Vana-Mustamäe, Hiiu, Kivimäe, Nõmme ja Laagri asumi ning Harku, Saue ja Saku vallaga. Pääsküla asum on ligi 10 000 elanikuga Nõmme linnaosa kõige suurem asum nii elanike arvu kui ka pindala poolest, mida on 6,61 km².

Nõmme on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Pääsküla, Kivimäe, Hiiu, Vana-Mustamäe, Mustamäe, Rahumäe ja Männiku asumi ning Saku vallaga. Nõmme asumi pindala on 4,8 km².

Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Sikupilli, Pae, Sõjamäe, Mõigu, Ülemistejärve ja Juhkentali asumi ning Rae vallaga. Ülemiste asumi pindala on 3,4 km².

Õismäe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2020 on 1234. Asum asub Kopli lahe ääres ning piirneb Kakumäe, Vismeistri, Pikaliiva, Haabersti ja Rocca al Mare asumiga. Õismäe asumi pindala on 1,78 km².

Kloostrimetsa on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Mähe, Lepiku, Kose, Laiaküla ja Pirita asumiga. Kloostrimetsa asum on pindalalt Pirita linnaosa kõige suurem asum – Kloostrimetsa pindala on 4,05 km².

Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Kloostrimetsa, Iru, Kuristiku, Maarjamäe ja Priisle asumiga. Kose asumi pindala on 3,46 km².

Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Nõmme, Rahumäe, Liiva ja Raudalu asumi ning Saku vallaga. Männiku asumi pindala on 4,47 km².

Lepiku on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asumi pindala on 1,62 km².

Pelgulinn on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kassisaba, Lilleküla, Merimetsa, Pelguranna ja Sitsi asumiga. Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km².

Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Pirita asub Tallinna lahe ääres, Pirita jõe suudmes. Asum piirneb Merivälja, Mähe, Kloostrimetsa, Kose ja Maarjamäe asumiga. Pirita asumi pindala on 1,73 km².

Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum paikneb Tallinna reidi ääres ning piirneb Pirita, Kose, Katleri, Loopealse, Paevälja ja Kadrioru asumiga. Maarjamäe asumi pindala on 1,55 km².

Merimetsa on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Pelguranna, Pelgulinna, Lilleküla ja Mustjõe asumiga. Merimetsa asumi pindala on 1,34 km².

Lilleküla on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Pelgulinna, Kassisaba, Uue Maailma, Kitseküla, Tondi, Siili, Sääse, Kadaka, Mustjõe ja Merimetsa asumiga. Lilleküla pindala on 5,46 km², millega see on suurim asum Kristiine linnaosas ning pindalalt neljas asum Tallinnas Ülemistejärve, Sõjamäe ja Pääsküla järel.

Laiaküla on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Iru, Kloostrimetsa ja Lepiku asumi ning Viimsi vallaga. Laiaküla asumi pindala on 1,59 km².

Majanduse ja Juhtimise Instituut oli erarakenduskõrgkool, mille õppetöö toimus Tallinnas ning Ida-Virumaal Sillamäel, Narvas ja Kohtla-Järvel.

Euroakadeemia (kuni 2009 Euroülikool) oli erakõrgkool Tallinnas. See asutati 1997. aastal.

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (lühend BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev instituut, mille akadeemilised suunad on film, meedia ja kommunikatsioon ning kunstid ja kunstide didaktika. Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles.

Duo 5 (varem Kanal 12) on Eesti telekanal, mis alustas tegevust 8. juunil 2011. Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele. 9. augustist 2021 on telekanali nimi Duo 5.

Lihula monument on aastast 2005 Harju maakonnas Rae vallas Lagedil asuv mälestusmärk “60 aastat Eesti kaitselahingutest” neile eestlastele, kes võitlesid teises maailmasõjas Saksa sõjaväes Punaarmee vastu.

EML Sulev M312 on endine Eesti mereväe Lindau-klassi miinijahtija ja muuseumlaev.

Sibulaküla on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Südalinna, Maakri, Keldrimäe, Veerenni ja Tatari asumiga. Sibulaküla on üks Tallinna väiksemaid asumeid, selle pindala on kõigest 0,13 km².

Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Tallinna reidi ääres ning piirneb Karjamaa, Pelgulinna, Kelmiküla, Vanalinna ja Sadama asumiga. Kalamaja asumi pindala on 2,1 km².

Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².

2010. aasta Euroopa filmiauhind (inglise The 23rd European Film Awards) oli Euroopa filmiauhindade tseremoonia, mis toimus 4. detsembril 2010 Tallinnas; ühtlasi esimest ja seni (2015) ainus kord Eestis toimunud tseremoonia.

Järve on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Tondi, Kitseküla, Ülemistejärve, Liiva, Rahumäe ja Mustamäe asumiga. Järve asumi pindala on 1,05 km².

Raua on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Sadama, Kadrioru, Torupilli ja Kompassi asumiga.

Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Ülemiste ja Ülemistejärve asumi ning Rae vallaga. Mõigu asumi pindala on 0,7 km².

Jüri on alevik Eestis Harju maakonnas, Rae valla keskus. Asub Tallinnast kagus, Tallinna–Tartu maantee ääres.

Kadrioru administratiivhoone ehk kantselei- või haldushoone on Tallinnas A. Weizenbergi tn 39 asuv hoone, kus alates 1992. aastast asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Hoone valmis aastatel 1937–1938 Alar Kotli projekti järgi. Administratiivhoone asub Kadrioru pargis barokse Kadrioru lossi taga ning on osa Kadrioru lossi- ja pargiansamblist.

Jeti Jäähall oli jäähall, mis asus Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe tänav 14B.

Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Priisle, Seli, Mustakivi, Tondiraba ja Sõjamäe asumiga ning Jõelähtme ja Rae vallaga. Väo asumi pindala on 4,08 km².

Tallinna vallutamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944. aasta septembris mis kulges paralleelselt Saksa vägede evakueerimisega Eestist.

Keldrimäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjas Torupilli asumi, lõunas Juhkentali asumi, edelas Veerenni asumi, läänes Sibulaküla asumi ja loodes Maakri asumiga. Keldrimäe asumi pindala on 0,35 km².

Mustjõe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Mustjõe piirneb Merimetsa, Lilleküla ja Veskimetsa asumiga. Asumi pindala on 1,79 km².

Noblessneri laevatehas oli 1913. aastal Tallinnas Kalamajas Tööstuse tänava ja mere vahelisel alal asutatud tööstusettevõte, mille algne põhitegevus oli allveelaevade ehitus ja hooldus.

Tallinna Televisioon (TTV) oli aastatel 2011–2019 Tallinna linna digitaalne telekanal, mille põhikirjaline eesmärk oli kajastada elu Eesti pealinnas. Kanalit haldas Tallinna linna sihtasutus Tallinna Televisioon, mis organiseeriti 1. oktoobrist 2019 ümber produktsioonifirmaks ning mille tegevus lõpetati 10. septembril 2020.

Raadio Uuno oli eestikeelne raadiojaam Eestis.

Tallinna piiramine toimus 1221. aastal, mil saarlased ning nendega liitunud revalased, harjulased ja virulased tegid katse alistada end Toompea linnuses kaitsvat Taani väge. Merele ilmunud kogesid nähes, mida peeti saabuvaks Taani sõjaväeks, piiramine lõpetati ja lahkuti. Karistusaktsioonina poosid taanlased saarlasi aidanud Revala, Harju ja Viru vanemad üles ning tõstsid ülejäänute makse. Piiramise kirjeldus pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, lisaks on seda mainitud ühes Taani kroonikas.

Mõigu kalmistu on mahajäetud kalmistu Tallinnas Kesklinna linnaosas Mõigu asumis. Ajalooliselt jäi kalmistu Jüri kihelkonda. Ala liideti Tallinnaga 1945. aastal.

Sfäär (ka SfääR) on Tallinna kesklinnas aadressil Mere puiestee 6E asuv restoran-pood.

Sky Plus on Eestis tegutsev raadiojaam, mis alustas tegevust 9. mail 1997.

TV1 oli Eesti tasuta telekanal (Eesti Televisiooni, Kanal 2 ja TV3 kõrval). Oma levisageduse võttis TV1 üle Makarov Music Managementile kuulunud pankrotistunud TIPP TV-lt, võites oma programmiga Ringhäälingulubade komisjonis STV ees.

Professionaalse Psühholoogia Erakool oli Tallinnas asuv rakenduslik erakõrgkool, mis annab teadmisi psühholoogiast. 2015. aastal oli kooli tegevus peatatud ja õppetööd ei toimunud.

Seitse (stiliseeritult SEI7SE) oli Eesti telekanal, mis oli eetris aastatel 2007–2016. 7. juulil 2007 tööd alustanud telekanal edastas peamiselt muusikat.

Tallinna jõuluturg on igal aastal Tallinnas Raekoja platsil peetav jõuluturg. Nüüdisaegne jõuluturg sai alguse 1991. aastal. Jõuluturg on avatud advendiaja algusest kolmekuningapäevani. Viimane tähistab ühtlasi jõuluaja lõppu Gregoriuse kalendri järgi ja jõulupühade algust Juliuse kalendri järgi. Jõuluturgu peetakse traditsiooniliselt Raekoja platsil. Turu südames kõrgub Eesti tähtsaim jõulupuu, Tallinna jõulupuu, mida ümbritsevad müügiletid ja -kioskid, kus müüakse käsitööd, hõõgveini ja suveniire.

Tallinna lauluväljak on Tallinna laululava ümbritsev puhkeala.

Assaku on alevik Harju maakonna Rae vallas. Alevik koosneb peamiselt eramajadest, kuid on ka ridamaju ja mõned korterelamud.

Luige on alevik Harju maakonnas Kiili vallas.

Rocca al Mare (eestikeelne hääldus [ˈrokˑˈɑlˑˈmɑ:re]) on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Asum piirneb Õismäe ja Haabersti asumi ning Kopli lahega. Asumi pindala on 0,84 km².

Vana Toomas on Raekoja torni tipus olev tuulelipp, üks Tallinna sümboleid.

Veskimetsa on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Asum piirneb Haabersti, Mustjõe, Lilleküla, Kadaka ja Väike-Õismäe asumiga. Veskimetsa asumi pindala on 1,4 km².

Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas.

Lasnamäe on Tallinna linnaosa. See asub linna idaosas Lasnamäe kõrgendikul mõlemal pool Tallinna–Narva maanteed (Peterburi tee) ja Narva maanteest lõunas. Linnaosa pindala on 27,5 km².

Maakri on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Keldrimäe, Sibulaküla ja Südalinna asumiga. Maakri asum on üks väiksemaid asumeid Tallinnas, selle pindala on kõigest 0,13 km².

Paljassaare on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum on kolmest küljest ümbritsetud merega, Paljassaare lahe ja Tallinna reidiga ning piirneb Kopli, Sitsi ja Karjamaa asumiga. Paljassaare asumi pindala on 3,95 km².

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda. Plats oli keskaegse Tallinna all-linna keskne sõlmpunkt, millest saavad alguse linna vanimad tänavad: Apteegi tänav, Dunkri tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Saiakang, Vanaturu kael, Voorimehe tänav ja Raekoja tänav. See on tänini mõtteline alguspunkt Tallinna aadresside arvestuses: kõigi linnatänavate majanumbrite arvestus alates numbritest 1 ja 2 algab Raekoja platsi poolt.

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Lindanise lahing, taani keeles Slaget ved Lyndanisse ehk Volmerslaget ("Valdemari lahing"), oli 1219. aasta juunis toimunud Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid nüüdisaegse Tallinna kohal maabunud Taani kuninga Valdemar II vägesid. Pärast eestlastele edukat algust saavutasid Taani väed ülekaalu ja võitsid lahingu, ajades eestlased põgenema.

Kitseküla raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Pärnu maantee viadukti ja Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuse lähedal. Kitseküla raudteepeatuses peatuvad Elroni elektri- ja diiselrongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.

Pirita klooster oli Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel, Pirita jõe ääres. Kloostri nimest tuleb ka eestikeelne kohanimi Pirita. Pirita klooster oli pühendatud neitsi Maarjale, mistõttu paikkond sai nimeks saksa keeles Marienthal, tõlkes Maarja org.

Tallinna sünagoog on sünagoog Tallinnas Karu tänav 16.

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjas saavutatud võidule.

Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.

Hiiu staadion on jalgpallistaadion Tallinnas Nõmmel. See on Nõmme Kalju FC jalgpalliklubi kodustaadion. Staadion valmis 1936. aastal. Viimane renoveerimine sai alguse 2023. aasta sügisel.

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik, tuntud ka kui Lasnamäe kirik, on õigeusu kirik Tallinnas Lasnamäel aadressil Loopealse puiestee 8. MPEÕK kirik on pühitsetud Jumalaema Kiirestikuulja ikoonile.

Kaitseväe kalmistu (ka Tallinna garnisoni kalmistu) on Tallinnas Filtri tee ja Siselinna kalmistu vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud 2565–5000 eri rahvusest sõjaväelast ja nende perekonnaliiget.

Ukraina Suursaatkond Eesti Vabariigis on Ukraina diplomaatiline esindus Eesti Vabariigis.

Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas on Ameerika Ühendriikide diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Kentmanni tänav 20, Tallinn.

Patarei vangla ehk Patarei on Tallinna lahe ääres asuv ehitisekompleks, mida kasutati aastatel 1919–2005 vanglana (Keskvangla) ning kus on olnud ka vanglate keskhaigla. Kompleks asub Tallinnas Kalamaja asumis praegusel aadressil Kalaranna 28.

Kalevi spordihall on spordihall Tallinnas aadressil Juhkentali 12, hall avati uuesti pärast renoveerimist 2017. aasta 5. mail.

Restoran Moon on restoran Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus G-hoones (Telliskivi tn 60-4).

Tooma järv on Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas Väo asumis asuv järv. Selle pindala on 1,5 ha.

Luigetiik on Kadrioru pargi tuntuim tiik. Tiik rajati 1740. aastal. Luigetiik on mitmeid kordi umbe kasvanud. 1930. aastatel rajati tiigi juurde päikesekella väljak ja tiigi keskel olevale saarekesele rotundilaadne paviljon (arhitekt Villem Seidra) ning tiik sai paekaldad ja purskkaevud.

Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn (endine Meriton Grand Conference & Spa hotell, ka Meriton Grand Hotel Tallinn) on Tallinna kesklinnas asuv hotell. Hotelli haldab AS Meriton Hotels.

Pirita Velodroom on Tallinnas asuv velodroom ja jalgpallistaadion, mis võeti kasutusele 1969. aastal. Alates 2017. aastast on trekirada võistlusteks suletud, kuna on amortiseerunud ega vasta ohutusnõuetele.

Snelli tiik (varem ka Schnelli tiik, Šnelli tiik, Vallikraav, Patkuli tiik, Patküla kraav, Patkuli kraav; saksa keeles Patkuls-Wallgraben, Wallgraben) on Toompea lossi kaitserajatisest (vallikraavist) moodustunud kunstlik veekogu (tiik). See asub Tallinnas Toompargis. Vahel võidakse seda pidada n-ö Tallinna esindustiigiks.

Tallinna Arte Gümnaasium (kuni 2002. aastani Tallinna 49. keskkool) on Tallinnas Mustamäel 1981. aastal asutatud kool. Kooli aadress on Vilde tee 62, Tallinn 13421.

Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Selle lasi 18. sajandi alguspoolel rajada Vene tsaar Peeter I oma suveresidentsiks.

Islandi väljak on Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev ja osaliselt kattuv haljastatud/sillutatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel.

Kadrioru park on park Tallinnas Kadriorus. See piirneb loodes Tallinna lahe ja kagus Lasnamäe linnaosaga.

Kristiine keskus on kaubanduskeskus Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Endla tänav 45.

Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum paikneb Tallinna lahe ääres ning piirneb Maarjamäe, Paevälja, Kurepõllu, Uuslinna, Sikupilli, Torupilli, Raua ja Sadama asumiga. Kadrioru asumi pindala on 2,56 km².

Muuga aedlinn on eramupiirkond Maardu linna haldusalas, mis on kujunenud varem Tallinna piires olnud suvilapiirkonnast.

Meeruse sadam (sadama kood: EE MRS) on sadam Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Bekkeri sadama kõrval.

Männiku staadion on jalgpallistaadion Tallinnas Nõmme linnaosas aadressil Võidu tänav 16. Staadion on jalgpalliklubi FC Nõmme United koduväljak.

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.

Tatari asum on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Tõnismäe, Südalinna, Sibulaküla, Uue Maailma ja Veerenni asumiga. Tatari asumi pindala on 0,22 km².

Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas. Ülemiste, Tallinna lennuväli ja Tallinna lennujaam avati osaliselt alles 1936. aastal.

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. Hiljem nimetasid end Eestimaa hertsogiks Rootsi kuningas (1584–1721) ja Venemaa keiser (1721–1917), hertsogkonna ala oli samane Eestimaa kubermanguga. Eestimaa hertsogkond oli Põhja-Eesti maakondade ühisnimetus Taani ja Rootsi kuningate tiitlistikus. Rootsi valitsusajal 17. sajandi I poolel kasutati Eestimaa kubermangu kohta Eesti vürstkonna, hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust.

Kopli kalmistu (saksa keeles Friedhof Ziegelskoppel) oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.

Südalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Vanalinna, Sadama, Kompassi, Maakri, Sibulaküla ja Tatari asumiga. Asumi piir kulgeb mööda Pärnu maanteed, Viru väljakut, Narva maanteed, Ants Laikmaa tänavat, Rävala puiesteed, Kentmanni tänavat ja Estonia puiesteed.

International University Audentes ('rahvusvaheline ülikool Audentes', lühend IUA; varem Audentese Ülikool ja International University Concordia Audentes) oli eraülikool, mis asutati 1995. aastal Tallinnas. 2008. aastal liitus Audentes Tallinna Tehnikaülikooliga ning sellest sai TTÜ majandusteaduskonna struktuuriüksus.

Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas Kakumäe lahe ääres. Tabasalu on Harku valla keskus.

Tallinna Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) on Tallinnas iga aasta novembris toimuv rahvusvaheline filmifestival. Tallinna Pimedate Ööde filmifestival kuulub Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Liitude Föderatsiooni (FIAPF) otsusega alates 2014. aastast rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga ehk A-kategooria festivalide hulka. Festivali korraldab MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival.

Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas. Endine mõisasüda jääb tänapäeval Harku valda Harku alevikku.

Loo (tuntud ka nime Saha-Loo all) on alevik Tallinna lähedal Jõelähtme vallas Harjumaal.

Pelguranna on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km².

Power Hit Radio (varem Tele2 Power Hit Radio; praegu Non Stop Music) on Eesti raadiojaam, mis mängib enamasti tantsumuusikat ning mis asutati 2000. aastal. Raadiojaam kuulub AS-ile Mediainvest Holding, mis omakorda kuulub Põhjamaade meediakontsernile Modern Times Group. Raadiojaama formaat on CHR/Dance (Contemporary Hit Radio / Dance) ning põhiline sihtrühm vanuses 15–30 aastat. Power Hit Radio on kommertslik raadiojaam.

Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud kunstimuuseum, mis kogub ja tutvustab Eesti kunsti keskajast tänapäevani.

Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Asub Tallinnast läänes.

Kangru on alevik Harju maakonnas Kiili vallas.

Trammiliiklus Tallinnas algas 1888. aastal, kui kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hakkasid sõitma hobutrammid Vanaturu kaelast mööda Viru tänavat ja Narva maanteed Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond.

Laagri on alevik Harju maakonnas Saue vallas. Aastail 1991–2017 oli Laagri Saue valla keskus. Laagris elas 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 5947 inimest.

Kopli on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli poolsaarel, mis ühelt poolt külgneb Paljassaare lahega, teiselt poolt Kopli lahega. Kopli asum piirneb Paljassaare ja Pelguranna asumiga ning selle pindala on 2,82 km².