Ida-Viru County

Narva jõgi on jõgi Soome lahe valglas. Ta algab Peipsist Vasknarva küla juures ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Mööda jõge kulgeb Eesti ja Venemaa vaheline ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt on jõge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova jõeks.

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Narva-Jõesuu tuletorn on Eesti kõige idapoolsem tuletorn. Ta asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Narva jõe läänekaldal.

Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.

Kudruküla on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Narva jõe ääres, Narva-Jõesuust vahetult kagus.

Narva-Jõesuu linn on haldusüksus Ida-Viru maakonnas.

Narva-Jõesuu Vabadussõjas langenute mälestussammas (ka Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussammas (kalmistul)) on Vabadussõja ohvrite mälestuseks püstitatud sammas Narva-Jõesuus luterlikul kalmistul. Tegu on hauasambaga Vabadussõjas langenute ühishaual. Mälestussammas on säilinud tänaseni, ning okupatsiooni ajal sammast ei hävitatud.

Narva-Jõesuu sanatoorium (varem kolhoosidevaheline sanatoorium "Narva-Jõesuu"), ametlikult Narva-Jõesuu Medical SPA, on sanatoorium ja spaahotell Ida-Virumaal Narva-Jõesuus aadressil Aia tänav 3. Asutust haldab AS Narva-Jõesuu Sanatoorium.

Narva-Jõesuu sadam on väikesadam Narva-Jõesuus. Ta paikneb Narva jõe suudmes.

Kudruküla mõis (saksa keeles Kutterküll) oli Narva linnamõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Narva-Jõesuu Nikolai kirik oli luterlik kirik Virumaal, Narva-Jõesuus, mis hävis Teises maailmasõjas 1944. aastal.

Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik on õigeusu kirik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus. Kirik teisaldati Narva-Jõesuusse 1948. aastal Merikülast.

Narva-Jõesuu kuursaal on 1912. aastal valminud juugendstiilis hoone Narva-Jõesuu linnas. Kuursaal on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.

Narva-Jõesuu linnaraamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus aadressil Kesk tänav 3. Raamatukogu juhataja on Aime Zahharov.

Ontika on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Valaste on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Karjaoru joastik asub Saka külas Toila vallas Ida-Viru maakonnas.

Ontika maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Kaitseala pindala on 1212 ha.

Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas (varem Kohtla vallas) Valaste külas. Umbes 30 meetri kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32 m) juga on nii Eesti kui Baltimaade kõrgeim.

Ontika paekallas (ka Ontika pank, Ontika pankrannik, Saka-Ontika-Toila pank) on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa – umbes 20 km pikkune katkematu paekivijärsak mererannikul Sakalt Toilani. Ontika kohal saavutab pank suurima kõrguse – 56 m.

Saka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval asub endine mõisasüda Ida-Virumaal Toila vallas Saka külas.

Ontika mõis (saksa keeles Ontika) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa valdused Toila valla territooriumile Ida-Virumaal.

Toila mõis (saksa keeles Toila) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Toila valla Valaste küla territooriumile. Toila alevik jääb 5 km ida poole.

Saka pank on pank Põhja-Eesti klindi Ida-Viru klindilõigus.

Valaste tulepaak on tulepaak Ida-Virumaal Toila vallas Valaste külas.

Aa rand on liivane supelrand Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aa külas 1,5 km Aa mõisa härrastemajast kirde pool.

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe kaldal. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ja asub vahetult piki Narva jõge kulgeva Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri ääres.

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.

Kreenholm (saksa keeles Krähnholm – varesesaar, rootsi keeles Kråkeholm – Varesesaar) on saar Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas.

Narva raudteejaam on Eesti Vabariigi kõige idapoolsem raudteejaam, mis asub Ida-Virumaal Narva linnas aadressil Vaksali tänav 22.

Narva Kreenholmi staadion on jalgpalli- ja kergejõustikustaadion Narvas.

Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2. Linnust haldab Narva Muuseum.

Narva piiramine oli 1704. aastal toimunud Põhjasõja piiramislahing, mille tulemusena Venemaa tsaaririigi väed vallutasid Rootsilt Narva linna.

Arumäe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik (vene keeles Нарвский Воскресенский кафедральный собор) on õigeusu kirik Narvas aadressil Bastrakovi 4.

Hundinurga on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Pimestiku on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Hiiemetsa (ka Repniku) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Tõrvajõe on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Auvere on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Puhkova on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Soldina (varasem kirjaviis Soldino) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Laagna on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Peeterristi on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Sinimäe on alevik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas.

Udria küla asub Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Vodava on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Narva jäähall (täpsemalt Narva Paemurru Spordikooli jäähall) on jäähall Narvas aadressil Juuli tänav 4. Jäähalli omanik on Narva Paemurru Spordikool.

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis kaitseb Narva jõe kanjoni ja joaastanguid. Kaitseala asub Narva linna territooriumil.

Rootsi lõvi mälestusmärk on mälestusmärk Narvas. Sellega mälestatakse Põhjasõja Narva lahingut.

The Narva Power Plants (Estonian: Narva Elektrijaamad) are a power generation complex in and near Narva in Estonia, near the border with Leningrad Oblast, Russia. The complex consists of the world's two largest oil shale-fired thermal power plants, Eesti Power Plant (Eesti Elektrijaam) and Balti Power Plant (Balti Elektrijaam). In 2007, Narva Power Plants generated about 95% of total power production in Estonia. The complex is owned and operated by AS Narva Elektrijaamad, a subsidiary of Eesti Energia.

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel ehitatud Narva linna kohtu- ja valitsusorgani rae hoone, mis asetses Narva vanalinnas Narva Raekoja platsi ääres.

Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja mõnikord praegugi kasutatav nimi: Joaoru Aleksandri kirik või Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, mida kasutas EELK Narva Aleksandri kogudus ja 2016. aastast kasutab EELK Narva Maarja kogudus.

Olgina on alevik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Asub Narvast loodes, 5 km kaugusel kesklinnast.

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks.

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Victoria bastion (ladina keeles victoria – 'võit') on Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi Narva linnakindlustuse täiendamisel aastatel 1683–1704 ehitatud bastion.

Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele.

Laagna lahing toimus 18. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas Utria dessandis maabunud Soome ja Eesti väeosade ning Punaarmee vahel.

Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest ehk Lastekodumäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja-Eesti panga Vaivara klindilõiku.

Narva Kalev-Fama staadion on jalgpallistaadion Narvas. Staadionit haldab JK Narva Trans, kes kasutab kompleksi treeningbaasina ja kunstmuruväljakut koduväljakuna.

Narva bastionid on Narva linna ümbritsevad Narva muldkindlustusvööndi kaitseehitised, mis peaasjalikult ehitati 17. sajandil Rootsi ajal.

Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558. aasta kevadel toimunud Liivimaa ordu piirikindluse Narva linnuse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon.

Tõrvajõgi on jõgi Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Jõe pikkus on 16 km, valgla pindala on 44,4 km². Saab alguse Laagnast lõunasse jääva soise ala kraavistikust ja suubub vasakult Narva jõkke.

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Auvere sillapea põhjapoolse rindejoone näol oli tegemist strateegilise suunaga, sest kui 2. löögiarmee oleks sellest mereni läbi murdnud enne Narva ümbruses paiknevate armeegrupp Narva üksuste taandumist, poleks Saksa üksused enam tõenäoliselt suutnud takistada Nõukogude vägede väljatungi Peipsi järve ja Soome lahe vahelisest kitsaskohast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmine ja kaitsmine oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine.

Putki lahing oli Teises maailmasõjas toimunud Narva lahingu üks episoode, mis peeti Putki ja Kuremäe piirkonnas märtsi alguses 1944.

This is a sub-article to Battle of Narva (1944).

This is a sub-article to Battle of Narva.

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast. Nõukogude vägede Kingissepa-Gdovi pealetungioperatsioon, veebruari Narva pealetung, Putki lahing ja märtsi lõpu Narva pealetung olid osa Punaarmee talvis-kevadisest sõjakäigust.

Narva juga (ka Narva kosk) on juga Narva jõel, Narva klindiorus. Sellelt võttis vee Narva hüdroelektrijaama (võimsus 125 MW) rajamine Jaanilinna-poolsel kaldal 1957. aastal.

Pimeaed on park Narva idaosas Vanalinna linnaosas, mis rajati Victoria bastionile 19. sajandi lõpus. Park on saanud nime kõrval asuva Pimevärava järgi.

Udria maastikukaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Perjatsi, Pimestiku Udria ja Meriküla maadel ning lahustükiga Arumäe külas. Kaitseala suurus on 375 hektarit ning jääb Perjatsi oja ja Narva-Jõesuu linna vahele pikki mereranda.

Narva lennuväli (ka Olgina lennuväli; ICAO kood: EENA) on Narva lähedal Soldina külas asuv lennuväli.

The Battle of Narva Bridgehead (Estonian: Narva lahingud, German: Schlacht um den Brückenkopf von Narva, Russian: Битва за плацдарм Нарва; 2 February – 26 July 1944) was the campaign that stalled the Soviet Estonian operation in the surroundings of the town of Narva for six months. It was the first phase of the Battle of Narva campaign fought at the Eastern Front during World War II, the second phase being the Battle of Tannenberg Line.

Narva pealetung oli Punaarmee Leningradi rinde pealetungioperatsioon 1944. aasta juulis Narva jõe joonel, mille tulemusel tõrjuti Saksa väed Narva jõe joonelt Tannenbergi liini kaitseliinile Sinimägedes ja hõivati Narva linn ja Narva piirkond.

Narva piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.

Narva Muuseum on muuseum Narvas aadressil Peetri plats 7. Muuseum asutati 1933. aastal, kui Peeter I muuseum (asutatud 1865) ja G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva Linnamuuseum (asutatud 1913) ühendati.

Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.

Tartu Ülikooli Narva kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool, mis avati Narvas 1999. aastal.

Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa. See on suuruselt teine põlevkivil töötav soojuselektrijaam Eestis. Elektrijaam asub viie kilomeetri kaugusel Narvast.

Eesti soojuselektrijaam (lühendatult Eesti SEJ; ametlik nimi Eesti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa, soojuselektrijaam Narva lähedal Auvere külas Mustajõel, mis töötab alates 1969. aastast. Eesti SEJ põhikütuseks on põlevkivi, ent elektrijaama 2005. aastal valminud keevkihtplokis on võimalik asendada kuni 50% põlevkivist biokütusega.

Auvere mõis (saksa keeles Ampfer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Eestimaal Vaivara kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõisasüda Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Auvere küla maadele.

Peetri plats on väljak Narvas Vanalinna linnaosa lõunaosas. Põhjas piirneb see Triumphi bastioni müüridega. Peterburi maantee ühendab platsi Aleksander Puškini tänavaga loodes ja Sõpruse sillaga idas.

Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.

Repniku mõis, ka Hiiemetsa mõis, (saksa keeles Repnik) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal. Repniku oli Laagna mõisast 18. sajandi teisel poolel eraldatud rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõisakoht Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Hiiemetsa küla maadele.

Mitte segi ajada Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussambaga Narvas

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas on Narva linnas Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal asuv ühishaud. See on arvele võetud ajaloomälestisena.

Mitte segi ajada Narvas Siivertsis asuva Põhjasõjas 1700. a. langenud Vene sõduritele püstitatud monumendiga (Siivertsi monument).

Monument Põhjasõjas Narva piiramisel 1704. a. langenud Vene sõjaväelastele on mälestusmärk, mis asub Narvas Pimeaias, Viktoria bastionil. See on arvele võetud ajaloomälestisena.

Narva tuhavälja tuulepark on tuulepark Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas endisel Balti soojuselektrijaama tuhaväljal nr 2.

Sininõmme Vabadussõja mälestussammas on Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Peeterristi külas Sininõmme kalmistul asuv mälestusmärk. See on arvele võetud ajaloomälestisena.

Utria dessandi mälestussammas on Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Udria külas asuv mälestusmärk, mis püstitati 1919. aasta Utria dessandi mälestamiseks. Sammas on arvele võetud ajaloomälestisena.

Utria dessandi mälestustahvel on mälestusmärk 17. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas toimunud Utria dessandi auks.

Aleksandr Puškini mälestusmärk on Aleksandr Puškini 200. sünniaastapäeva puhul Narva püstitatud monument. See asub vanalinna linnaosas aadressil Aleksander Puškini tänav 12. Mälestusmärk paigaldati 1999. aastal. Mälestusmärgi autor on vene skulptor Mihhail Anikušin (1917–1997).

Arumäe mõis (ka Samokrassi mõis; saksa keeles Samokraß) oli Narva linnamõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Mitte segi ajada Narvas Põhjasõjas 1704 langenud Vene sõjaväelastele püstitatud monumendiga.

Siivertsi monument on mälestusmärk, mis asub Narvas Siivertsi linnaosas Narva-Jõesuusse viiva tee ääres. See on arvele võetud ajaloomälestisena.

Väike-Soldina mõis, ka Reeküla mõis; Sundja mõis (saksa keeles Klein-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal. Mõisa omanikud olid Meyerid ja Stackelbergid.

Mustajõe mõis (saksa keeles Mustajöggi) oli Laagna mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Suur-Soldina mõis (saksa keeles Groß-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Hanelu mõis (saksa keeles Hannela) oli Laagna mõisa karjamõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Hermamäe mõis (ka Härmamäe mõis; saksa keeles Hermannsberg) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Juhkentali mõis (saksa keeles Joachimsthal; ka Joaoru mõis) oli Joala mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Joala mõis (saksa keeles Joala) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõisa ala Ida-Viru maakonda Narva linna Kreenholmi linnaosas.

Olgina mõis (ka Olgino mõis; saksa keeles Olgina) oli Hermamäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Pähklimäe mõis (ka Pähklamäe mõis; saksa keeles Nöteberg) oli Arumäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Tuulukse mõis (saksa keeles Tulus) oli Laagna mõisa karjamõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Riigi mõis (ka Vaasovi mõis; saksa keeles Wasahof, Wrangelshof) oli Hermamäe mõisa kõrvalmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Vaivara mõis (saksa keeles Waiwara, teised nimed Siivertsi, Siewershof) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Paul Kerese väljak on väljak Narvas Tallinna maantee ja Paul Kerese tänava ristmikul. Tänav sai nime 19. novembril 2008 eesti maletaja Paul Kerese järgi. Hooneid sellel väljakul ei ole, selle territooriumil asub Aleksander Puškini tänava ring.

Paul Kerese mälestusmärk on Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul Narvas Puškini tänavale Peetri platsi juurde püstitatud mälestusmärk. See avati 7. jaanuaril 2016.

Meriküla mõis (saksa keeles Merreküll) oli poolmõis Virumaal Vaivara kihelkonnas.

Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine.

Siivertsi mõis saksa keeles Ferdinandshof) oli Vaivara mõisa poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Narva tank oli Narva linna vallutamisele Teises maailmasõjas Punaarmee poolt 1944. aastal pühendatud mälestusmärk.

Siia suunab Auvere jaam; see võib tähistada ka Auvere elektrijaama.

Auvere raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auveres. Reisirongid Auveres ei peatu.

Soldina raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Soldinas. Reisirongid Soldinas ei peatu.

Narva Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõja mälestusmärk Narvas.

Narva vanalinn (ka Vana Narva, Narva Südalinn) on Narva ajalooline linnasüda (tänapäeval Narva Vanalinna linnajao osa).

Olgina rändrahn on rändrahn Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaivara Vabadussõja mälestussammas (ka Vabadussõjas langenute mälestussammas) on 1924. aastal rajatud mälestusmärk Vabadussõjas langenud 36 vaivaralasele. Mälestussammas asub Sinimägede juures Grenaderimäest veidi läänes, Vaivara uuel kalmistul.

Hiiemetsa liukivi on rändrahn suurusega 2,4 x 15,2 m. Hiiemetsa liukivi asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Pimestiku suurkivi on rändrahn Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Pimestiku külas.

Energia raudteepeatus oli raudteepeatus Ida-Virumaal Narvas, Tallinna–Narva raudtee ääres.

Narva sadam (ka Narva linnasadam, Narva jõesadam; sadama kood: EE JOS) on jahisadam Narvas. See asub Narva jõe suudmest 14 km ülesvoolu, Narva jõe vasakul kaldal. Sadama aadress on Jõe tänav 3.

Riigiküla lahingu mälestussammas on Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Tõrvajõe külas asuv

Narva kihelkond oli ajalooline kirikukihelkond Virumaa idaservas.

RKK Narva Püha Antoniuse kabel on katoliku kabel Narvas aadressil Vabaduse 16.

Vassili Gerassimovi nimeline kultuuripalee (ehk nagu hoonel endal on sammaste kohal kirjas: Vassili Gerassimovi nimeline klubi) on hoone Ida-Viru maakonnas Narvas aadressil Joala tänav 8.

Pargimäe pank (ka Pargimägi, Lastekodumägi) on Balti klindi Põhja-Eesti panga (Põhja-Eesti klindi) osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel. Pargimäe pank on kolmest Sinimägede mäest idapoolsem ja kuulub Vaivara klindilõiku.

Pimestiku pank (ka Pimestiku pangad, Pimestiku klindisaared) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Pimestiku külas, olles ühtlasi osa Vaivara klindilõigust ning moodustab koos Sinimägedega Sinimäe rikkevööndi. Pimestiku pank algab Perjatse panga lõpetavast Perjatse klindilahe Pimestiku klindiväinast ja kulgeb mööda merekallast Utria panga moodustanud klindisaareni.

Tornimäe pank (ka Tornimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel. Pargimäe pank on umbes 100 meetri laiune ja 900 m pikkune kitsas seljandik, mis moodustab kolmest Sinimägede mäest läänepoolseima ning kuulub Vaivara klindilõiku.

Põrguaugumäe pank (ka Põrguaugu mägi, Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel. Põrguaugu mäe pank on umbes 200 meetri laiune ja 1000 m pikkune kitsas kahe tipuga (sadulaga) seljandik, mis moodustab keskmise kolmest Sinimägede mäest ja kuulub Vaivara klindilõiku.

Utria pank (ka Udria pank) on Põhja-Eesti panga osa (klindisaar) Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Udria külas. Utria pank algab pärast Pimestiku panga moodustanud klindisaari ja kulgeb piki mere äärt Utria klindisaare põhjaküljes, mis pärast Hanelu klindilõhet jätkub Meriküla pangana.

Hoone Narvas Vestervalli 21 on hoone Narvas aadressil Vestervalli 21. Hoone on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Narva pank on Põhja-Eesti pankranniku lõik Narva jõe vasakul kaldal, kus jõgi lõikub Põhja-Eesti klindiplatoosse.

Orasoja paljand on paljand Orasoja kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas.. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

Orasoja kanjon ehk Orasoja ürgorg on klindilõhe Põhja-Eesti panga Narva klindilõigus Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas.

Meriküla pank on pank Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Meriküla külas ning asub Utria klindisaare idatipus peale Hanelu klindilõhet ning kagu ja lõunaküljes.

Die Deutsche Kriegsgräberstätte Narva ist ein Sammelfriedhof in der Stadt Narva am Fluss Narva in Estland. Bestattet sind etwa 15.000 Kriegstote der deutschen Wehrmacht im Zweiten Weltkrieg und Soldaten, die in Kriegsgefangenenlagern starben.

Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum ehk G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva Linnamuuseum oli Narvas kuni Teise maailmasõja märtsipommitamiseni 1944 kohaliku kaupmehe ja metseeni Sergei Lavretsovi endises majas aadressil Rüütli tänav 28 asunud muuseum.

Narva piiripunkt (ka Narva maantee piiripunkt, ka Narva-1 piiripunkt) on piiripunkt Narvas Peterburi maantee 1, Tallinna-Narva maanteel Eesti-Vene kontrolljoonel.

Narva Jumalaema ikooni kirik (vene keeles Храм Нарвской иконы Божией Матери) on aastatel 1999–2003 ehitatud õigeusu kirik Narva linnas aadressil Rakvere tänav 39.

Mitte segi ajada Kiriku tänaval asuva Narva Aleksandri Suurkirikuga

Narva Mihkli kirik ehk EELK Narva Püha Miikaeli kirik, endine Narva Aleksandri kirik on hoone Narvas Kreenholmi tänav 22, mida kasutas jumalateenistusteks Narva Aleksandri kogudus.

Narva Ristija Johannese kirik, eestipäraselt Narva Jaani kirik ehk Narva Rootsi toomkirik oli kirik Narva vanalinnas. Kirik asus aadressil Viru tänav 18.

Narva Peetri kirik oli luterlik kirik Narvas Vestervalli ja Valge tänava nurgal, Fama bastioni lõunaküljel.

Narva Püha Miikaeli kirik ehk Narva Püha Mihkli kirik ehk Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik oli rootsi-soome luterlik kirik Narvas aastatel 1805–1944.

Narva Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Спасо-Преображенский собор) oli vanim (esmamainitud 1442. aastal) paekivist ehitatud kirik Narvas, hilisema aadressiga Viru tänav 14.

Narva Joaoru linnamägi on linnamägi Narva linnas Narva jõe vasakul kaldal Joaorus.

Vaivara Maarja kirik oli Vaivara kihelkonnakirik.

Narva Kaheteistkümne Püha Apostli kirik (vene keeles Храм Двенадцати апостолов) on õigeusu kirik Narvas Soldina linnaosas Mõisa tänaval 4.

"Energia" (nimetatud ka "Energeetika") on Balti soojuselektrijaama ees paiknev skulptuur, mille autor on Riho Kuld.

Narva gümnaasiumi hoone ehk Parun von Velio maja asub Narva idaosas Vanalinna linnaosas aadressil Kraavi tänav 2. Hoone on üks vanemaid säilinud ehitisi Narva vanalinnas.

Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal.

Narva Püha Anna klooster oli dominiiklaste klooster keskaegses Narvas.

Mummassaare ehk Mummussaare (harvemini Mummos(s)aare) on paikkond Udria ja Pimestiku küla piiril mere ääres. Külade piir olid ka Laagna ja Vaivara mõisa vaheliseks piiriks.

Roheline järv on üks Balti soojuselektrijaama settebasseinidest Narvas.

Joala on paikkond Narvas.

Vepsküla on praegu paikkond Narva põhjaosas, mis varem oli küla (saksa keeles Wensküll, vene keeles Вепскюла või Вепскюля) Vaivara kihelkonnas.

Aabrami on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Soldina külas. Eesti esimesel iseseisvusajal oli see üks Vaivara kihelkonna külasid. 1940. aastal kuulus Aabrami küla Alutaguse valda Virumaal.

Balti soojuselektrijaama settebasseinid (ka Balti SEJ settebasseinid) on Balti soojuselektrijaama lähedal asuvad settebasseinid. Basseine on kokku 16 ja nende kogupindala on 46,3 ha.

Kivisaare on paikkond Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Puhkova külas. Enne Teist maailmasõda oli Kivisaare küla staatuses.

Riigiküla on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kudruküla ja Tõrvajõe küla territooriumil.

Sundja oli küla Virumaal Vaivara kihelkonnas praeguse Narva-Jõesuu linna Soldina küla alal.

Laagna tiigid on tiigid Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas Laagna külas. Veekogude pindala on 4,3 ha. Veekogude kaldajoone pikkus on 882 m.

Väike-Kadastiku järv (ka Karjäär Kadastik-2) on järv Ida-Viru maakonnas Narvas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 645 m.

Utria juga (ka: Udria juga) asub Utria külas Narva-Jõesuu linnas Ida-Virumaal.

Väikesaar ehk Väike saar on saar Narva jões Narva linna juures Sutthoffi linnaosas. Saare pikkus on 555 m, suurim laius 140 m, pindala u 5,5 ha.

Tõrvajõe juga asub Tõrvajõe külas Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Kuningasaar (ka Kuninga saar; saksa keeles Königsholm) on Narva linnas Narva veehoidlas asuv saar. Saare pikkus on 517 m ja suurim laius 138 m.

Väike-Georgi saar, ka Jüri saar, on saar Narva jões.

Orasoja on oja Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Meriküla mänd on looduskaitsealune põlispuu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Merikülas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee ääres (22. kilomeetril). Mänd on harva esineva põõsast meenutava võraga paljuharuline puu. Ümbermõõt 4,1 m, kõrgus 19 m (1997).

Mustajõgi (ka Kirjaku peakraav, Tamme peakraav) on Viru alamvesikonda kuuluv jõgi Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas ja Narva-Jõesuu linnas.

Kulgu jõgi on jõgi Eesti idapiiril. See suubub Narvast edelas Narva jõkke.

Jaama park on park Narvas Joaoru linnaosa lõunaosas. Pargi põhjapiiriks on Vaivara tänav, ida- ja lõunapiiriks on Vaksali tänav. Pargis asub Narva bussijaama hoone ja represseeritute mälestuskivi "Memento mori".

Hahni trepp on trepp Narvas, mis on pühendatud Narva linnapea Adolf Theodor Hahnile.

Hoovi künnapuu on kaitsealune künnapuu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas Peeterristi külas (endise Hoovi küla alal). Puu võeti kaitse alla 1959.

Sutthoffi park on haljasala Narvas, Sutthoffi linnaosas.

Loodearmee ühishaud on Narvas Siivertsi kalmistul asuv ühishaud.

Kaldakodu talu kalmistu on kalmistu Vaivara kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vodava külas Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Siivertsi kalmistu on endine liitkalmistu ajaloolises Narva eeslinnas, kus on eri jaotuse järgi kokku 16–18 erinevat endist kalmistut, tänapäeval roheala Sutthoffi linnaosas Narvas.

Utria savikallas (ka Udria savikallas) on Narva-Jõesuu linnas Udria külas paiknev Soome lahe rannikuosa, kus paljandub savi. Savikalda lähedal on Utria pank.

Riigiküla kalmistu on kalmistu Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Peeterristi külas. Kalmistu pindala on umbes 45 hektarit.

Vaivara vana kalmistu on kalmistu Vaivara kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Sinimäe alevikus Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Mitte segi ajada Tallinnas asuva Peeter I majamuuseumiga

Peeter I maja ehk Peeter Suure loss oli maja Narvas aadressil Rüütli tänav 21. Hoones peatus Venemaa tsaar Peeter I 1704. aastal korduvalt pärast Narva vallutamist rootslastelt Põhjasõjas. Ehitis hävis 1944. aastal.

Vaivara (uus) kalmistu on kalmistu Vaivara kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Sinimäe alevikus Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Gloria bastion ("Gloria" ladina keeles tähendab "Hiilgus") on Narva linnakindlustuse täiendamisel 1683–1704 ehitatud Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi bastion.

Narva Garnisoni kalmistu on kalmistu Narva linnas aadressiga Garnisoni kalmistu, Jõesuu tänava (algselt Surnuaia uulitsa ja Surnuaia tänava) ääres. Kalmistu geograafilised koordinaadid on 59° 24′ 14″ N, 28° 10′ 17″ E

Meriküla patarei nr 1 oli Kroonlinna kindlusele allunud Venemaa rannikupatarei Virumaal Vaivara vallas, mille eesmärk oli vaenlase laevastiku tõkestamine Narva lahes.

Udria patarei nr 2 oli Kroonlinna kindlusele allunud Venemaa rannikupatarei Virumaal Vaivara vallas, mille eesmärk oli vaenlase laevastiku tõkestamine Narva lahes. Tänapäeval asub patarei Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Udria küla maadel. Patarei paikneb Udria panga ja Udria oja vahel.

Krivasoo ehk Kriuša (vene keeles Криуши) oli küla Narva jõe idapoolsel paremal kaldal, mis jääb tänapäeval Venemaa Leningradi oblasti Slantsõ rajooni territooriumile.

Lapiotsa oli küla Vaivara kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jäävad kunagise küla maad Narva-Jõesuu linnaa territooriumile Ida-Viru maakonnas.

Härmamäe (ka Hermamäe) oli küla Virumaal Vaivara kihelkonnas. Tänapäeval on endisaegse küla kohal Soldina küla.

Jaamaküla (ka Jaama) oli küla Virumaal Vaivara vallas. Tänapäeval osa Sinimäe alevikust.

Metsküla (ka Jaama) oli küla Virumaal Vaivara vallas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäi küla Peeterristi ja Vodava küla ümbrusse.

Mudajõe oli küla Virumaal Vaivara kihelkonnas praeguse Soldina küla alal.

Tuleviku oli küla Virumaal Vaivara kihelkonnas praeguse Soldina küla alal.

Mustajõe on endine asum ja praegune paikkond Narvast edelas Auvere küla territooriumil, kus asuvad Eesti soojuselektrijaam ja Narva põlevkivikarjäär.

Ridaküla oli küla Virumaal. Küla jääb tänapäeval Udria küla edelaossa. Kihelkondlikult kuulus küla Vaivara kihelkonda. Küla eksisteeris enne Teist maailmasõda. Küla on mainitud 1922.

Kirikuküla oli küla Vaivara vallas Viru maakonnas.

Kärekonna oli küla Alutaguse vallas Viru maakonnas.

Oovi küla, ka Hoovi küla (saksa keeles Hawi (Dorf), vene keeles Ови) oli küla Viru maakonnas Vaivara vallas.

Sooküla oli küla Vaivara vallas Viru maakonnas.

Vaivara Sinimägede Muuseum on Narva-Jõesuu linnas Sinimäe asulas olev muuseum, mis tutvustab eelkõige II maailmasõja ajal toimunud Sinimägede lahinguga seotut. Muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid, vaenupoolte propagandaplakateid jne. Peale sõjatemaatika kajastab muuseum ka Vaivara valla ajalugu. Suurelt ekraanilt saab vaadata ajaloolisi filme ja dokumentaalkaadreid.

Narva Keskraamatukogu on keskraamatukogu Narvas aadressil Malmi tänav 8. Raamatukogu direktor on Maritsa Ort.

Olgina raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Olgina asulas. Raamatukogu eesotsas on Natalja Rodionova.

Sinimäe raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäe asulas.

Narva Muuseumi kunstigalerii (harvemini Narva Kunstimuuseum) on Narva Muuseumi kunstiekspositsioon, mis avati 21. aprillil 1991.

Narva Poeglaste Gümnaasium ehk Narva meesgümnaasium (vene keeles Нарвская мужская гимназия) oli poeglaste kool Narvas. Gümnaasium kasutas õppehoonena aadressil Kraavi tänav 2 asuvat hoonet (Narva gümnaasiumi hoone). Tänapäeval tegutseb selles hoones Narva Vanalinna Põhikool.

Pühajõe on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe jõe ääres.

Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas. See paikneb Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes.

Pühajõgi (ka Ädise, Edise jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas.

Vaivara vald oli vald Ida-Viru maakonnas.

Voka on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Altküla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Linna on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Kose on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Vaivara koonduslaager (saksa keeles Stammlager K.L. Vaivara) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Vaivara lähedale loodud põlevkivitööstuse tarvis rajatud välilaagrite pealaager, mis eksisteeris 1943. aasta septembrist 1944. aasta veebruari lõpuni.

Sõtke on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Mustanina on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Asub Sillamäest 6 km lõuna pool.

Perjatsi on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Edivere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Konsu on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Metsamägara on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Vasavere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Voka on alevik Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

The St. George and St. Adalbert Church (Estonian: Püha Jüri ja Püha Adalberti kirik) is the name given to a religious building of the Catholic Church located in Sillamäe a coastal city in Estonia, in Ida-Viru County (or Eastern Viru). As its name implies was dedicated to Saints George and Adalbert. This under the command of Father Grzegorz Senkowski and offers Mass in Russian and Polish due to which the congregation is composed of various nationalities present in Estonia.

Mägara oja (ka Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) on oja Ida-Viru maakonnas, Pühajõe vasakpoolne lisaoja.

Sillamäe sadam (sadamakood EE SLM, ingliskeelse nimega Port of Sillamäe, vene keeles Порт Силламяэ, lühinimega Silport) on Eestis suuruselt teine ja Balti riikides viies merekaubasadam asukohaga Soome lahe lõunakaldal Ida-Viru maakonnas Sillamäel.

Toila vald on vald Ida-Viru maakonnas.

Kurtna küla asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres. Kaugus Jõhvist 12 km.

Toila on alevik Ida-Viru maakonnas, Toila valla keskus.

Rausvere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse valla põhjaosas.

Vaivina on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Illuka on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Konju on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Martsa on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Päite on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Oru loss oli ehitis Virumaal Jõhvi kihelkonnas nüüdisajal Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Sillamäe Kalevi staadion on jalgpallistaadion Sillamäel. Staadionil peab oma Meistriliiga mänge jalgpalliklubi JK Sillamäe Kalev. Staadionil on 800 istekohta.

Jaala järv (ka Jala järv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas Konsu külas.

Kurtna järvestik on järvestik Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Toila vallas Iisaku-Illuka mõhnastiku põhjaosas. See on Eesti suurim järvestik.

Viivikonna on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Sõtke jõgi on jõgi Ida-Viru maakonnas.

Ahtme soojuselektrijaam oli soojuselektrijaam Ahtme linnaosas Kohtla-Järvel.

Aknajärv (ka Kurtna Aknajärv) on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas asuv järv. Selle pindala on 8,6 ha.

Kastjärv (ka Kurtna Kastjärv) on järv Ida-Virumaal Toila vallas Konju külas, üks Kurtna järvedest. Selle pindala on 2,5 ha.

Konsu järv (ka Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Kongojärv, Suur Konsu järv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas Kuremäelt 3 km kirde pool, Kurtna järvestiku suurim järv.

Aluoja joastik on joastik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas.

Päite maastikukaitseala on kaitseala Ida-Viru maakonnas Toila vallas, mis jääb Pühajõe, Voka, Konju, Vaivina ja Päite küla territooriumile.

Sirgala on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Niinsaare järv on järv Kurtna järvestikus, Ida-Virumaal.

Nootjärv on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas asuv järv. Selle pindala on 5,1 ha.

Oru on Kohtla-Järve lahuslinnaosa, mida ümbritseb Toila vald. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Oru linnaosas 1266 inimest. Eestlasi oli neist 205 (16,2%). Arvestuslik elanike arv oli 1. jaanuari 2010 seisuga 1415.

Pannjärv (ka Panijärv, Pannijärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, üks Kurtna järvedest.

Piirakajärv on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas asuv järv. Selle pindala on 1,3 ha

Rääkjärv on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas asuv järv. Selle pindala on 5,0 ha.

Räätsma järv (ka Rääsma järv) asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Järv asub Kurtna järvestiku lõunaosas.

Sirgala harjutusväli, pindalaga 2834 ha, asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas. Tegemist on ühest seitsmest Kaitseväe harjutusväljast, mida haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Oru pargi maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Kaitseala pindala on 75 ha.

Vaivara maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Kaitseala koosneb kolmest lahustükist, millest kaks asub Sinimäel ja üks asub Mustanina külas ning mille kogupindala on 79 ha.

Viru Vangla on vangla Jõhvis. Vangla avamistseremoonia toimus 29. juulil 2008.

Majanduse ja Juhtimise Instituut oli erarakenduskõrgkool, mille õppetöö toimus Tallinnas ning Ida-Virumaal Sillamäel, Narvas ja Kohtla-Järvel.

Hõbeallikas on kaitstav allikas Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Päite pank on pank, mis asub Ida-Virumaal Toila vallas Päite külas.

Martsa pank on pank Ida-Viru maakonnas Toila vallas Martsa külas.

Konju mõis (saksa keeles Raustfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Toila valda.

Kurtna mõis (saksa keeles Kurtna) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Alutaguse valda.

Illuka mõis (saksa keeles Illuck) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Illuka külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.

Pühajõe pank on pank, mis asub Toila vallas, Ida-Virumaal. Panga pikkus on 3,08 km.

Pühajõe mõis (saksa keeles Pühhajöggi) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Toila valda.

Päite mõis ehk Päite kirikumõis (saksa keeles Peuthof, Patzs) oli rüütlimõis ja hilisem kirikumõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval Sillamäe linna alal.

Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal. Mõis asutati 17. sajandil.

Vana-Sõtke mõis (saksa keeles Alt-Sötküll) oli mõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Sillamäe mõis (saksa keeles Sillamäggi; ka Uus-Sõtke mõis) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.

Voka mõis (saksa keeles aastani 1781 Fockenhof, seejärel Choudleigh) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Ida-Viru maakonda Toila valda Voka alevikku.

Voka paisjärv on järv Ida-Viru maakonnas Toila vallas Voka alevikus. Veekogu pindala on 3,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1881 m.

Sillamäe alumine paisjärv (ka Alumine paisjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1041 m.

Sillamäe ülemine paisjärv (ka Ülemine paisjärv, Sillamäe keskmine paisjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas. Veekogu pindala on 11,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2435 m.

Sõtke paisjärv (ka Sillamäe ülemine paisjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas, Sõtke ja Vaivara külas. Veekogu pindala on 31,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 6532 m.

Edivere mõis (saksa keeles Eddifer) oli Kurtna mõisa karjamõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal..

Hugo Jürgensoni mälestussammas on esimese Eesti Vabadussõjas langenud ohvitseri, kapten Hugo Jürgensoni mälestuseks loodud mälestusmärk, mis asub Ida-Virumaal Toila vallas Pühajõe küla territooriumil.

Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud põlevkivi pealmaakaevandus.

Sillamäe soojuselektrijaam (lühendatult Sillamäe SEJ) on ettevõttele Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaam Sillamäel, mis töötab alates 1997. aastast.

Sirgala karjäär (ka Sirgala põlevkivikarjäär) oli ASi Enefit Kaevandused pealmaakaevandus Narva-Jõesuu linnas. Karjääri pindala on 14 km². Kagus piirneb Sirgala karjäär Narva karjääriga ning loodes Viivikonna karjääriga.Kaasajal asub karjääris Sirgala harjutusväli.

Viivikonna karjäär oli ASi Enefit Kaevandused põlevkivi pealmaakaevandus Toila vallas. Karjäär piirneb Sirgala karjääriga.

Vaivara raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Vaivaras.

Oru raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosas.

Kannuka pank ehk Kannuka klindineemik on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ja Sillamäe linnas. Kannuka pank algab peale Sõtke klindilahest ja kulgeb kuni Pimestiku panga moodustavate klindisaarteni.

Oru lossipargi kivi (ka Oru pargi kivi, Jelissejevi kivi, Ohvrikivi) on pegmatiidist hiidrahn Ida-Viru maakonnas Toila-Oru pargis.

Narva karjääri läänesein on Narva karjääri 4. tranšee lääneseinas olev paljand; halduslikult Ida-Viru maakonnas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

Sõtke ohvrikivi on ohvrikivi Virumaal Vaivara kihelkonna Sõtke külas.

Toila raudteejaam (kuni 1931. aastani Jõhvi raudteejaam) oli raudteejaam Ida-Virumaal Linna küla lähedal, praeguse Jõhvi linna territooriumil. Jaam asus Jõhvi raudteejaamast umbes 3,5 km Narva pool.

Sillamäe kaubajaam on kaubajaam Ida-Virumaal Sillamäe sadama territooriumil.

Toila rand on rand Ida-Viru maakonnas Toilas Soome lahe ääres.

Ahtme kaevandus oli allmaakaevandus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas, mis alustas tööd 1. septembril 1948 ja suleti 22. detsembril 2001. Praegu on kaevandus veega täitunud.

Pühajõe kirik on kirik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas. Kirik on olnud Jõhvi kihelkonnakiriku abikirik.

Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik on õigeusu kirik Sillamäe linnas aadressil Jõe tänav 1.

RKK Sillamäe Püha Adalberdi ja Püha Jüri kirik on katoliku kirik Ida-Viru maakonnas Sillamäel aadressil Ranna 20.

Kurtna settebassein on tehisjärv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Veekogu pindala 2,7 ha².

Perjatsi tiik on järv Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas Perjatsi külas. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 701 m.

Viivikonna karjääri settebassein on järv Ida-Viru maakonnas Toila vallas Konju külas. Veekogu pindala on 11 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 3190 m. Järves on üks saar.

Vasavere järv on Pannjärve karjääri liiva kaevandamise tulemusel tekkinud tehisjärv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas. Veekogu pindala on 41,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 4942 m.

Vesiloo järv (ka Mustanina tiigid) on järv Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas Mustanina külas. Veekogu pindala on 4,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 4908 m.

Toila vald oli vald Ida-Viru maakonnas.

Kurtna Nõmmejärv (ka: Nõmmjärv, Nõmmejärv, Kurtna Nõmme järv) asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Konsu külas. Järv kuulub Kurtna järvestikku.

Ahnejärv ehk Kurtna Abnejärv (ka Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, kuulub Kurtna järvestikku.

Allikjärv asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kurtna järvestikus.

Isandajärv (ka Isanda järv, Isana järv) on järv Ida-Virumaal Jõhvi ja Toila valla piiril.

Kihljärv on Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas olev järv, mis kuulub Kurtna järvestikku.

Kulpjärv on järv Ida-Virumaal Kurtna järvestikus Vasavere küla juures.

Haugjärv (ka Kurtna Haugjärv, Havijärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, üks Kurtna järvedest.

Kurtna Valgejärv (ka: Valgejärv) asub Ida-Virumaal Illuka vallas Konsu külas. Järv kuulub Kurtna järvestiku koosseisu.

Liivjärv (ka Kurtna Liivjärv, Liivajärv) on järv Kirde-Eestis Ida-Virumaal Illuka vallas Vasavere külas. Järv jääb Kurtna maastikukaitsealale ja on osa Kurtna järvestikust. Teda ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm.

Martiska järv (ka Kurtna Martiska järv, Martuška järv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas Kurtna külas. Järv kuulub Kurtna järvestikku.

Vasavere jõgi (ka Voka jõgi) voolab Ida-Virumaal Alutaguse madalikul. Selle pikkus on 13 km ja jõe valgla suurus 30 km².

Langevoja juga ehk Langevoja joastik ehk Langevoja kaskaad ehk Sorro kosk on juga Ida-Viru maakonnas Sillamäe edelaosas Langevojal. Sõtke jõe vasak lisajõgi lõikab siin paeplatood ja voolab 10 meetri laiuse ja 20 meetri sügavusega kanjonis. Juga koosneb kahest astangust kõrgustega 1,5 ja 4 meetrit.

Konnajärv (ka Kurtna Konnajärv, Konnjärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, üks Kurtna järvedest.

Kuradijärv on Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas olev järv, mis kuulub Kurtna järvestikku.

Kurtna Mustjärv asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Konsu külas. Järv kuulub Kurtna järvestikku.

Mätasjärv (ka Kurtna Mätasjärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, üks Kurtna järvedest.

Suurjärv (ka Kurtna Suurjärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, suuruselt Kurtna järvestiku teine järv.

Väike Laugasjärv on järv Ida-Virumaal, kuulub Kurtna järvestikku.

Peen-Kirjakjärv ehk Peenkirjakjärv (ka Väike Kirjakujärv, Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv) on järv Ida-Virumaal Illuka vallas Konsu külas. Järv kuulub Kurtna järvestiku koosseisu. Järvest umbes 200 m põhja pool asub Kirjakjärv.

Sisalikujärv on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kurtna järvestikus.

Ukuoru juga asub Ida-Virumaal Sillamäe linna loodeosas, Päite panga idaserval.

Kurtna mõisa park asub Kurtna külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.

Illuka mõisa park asub Illuka külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.

Toila-Oru park (ka Oru park) on park endisaegse Oru lossi ümber. Pargi kaitseks on tänapäeval moodustatud Oru pargi maastikukaitseala.

Must-Jaala järv (keskkonnaregistri kood vee2026300) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Järve pindala on 1,1 ha.

Virtsiku järv (ka Virtsike järv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 555 m.

Kirjakjärv (ka Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Veekogu pindala on 13,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1815 m.

Kurtna Saarejärv (ka Saarejärv, Saarjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Veekogu pindala on 6,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1069 m. Järves on üks saar.

Ahvenjärv (ka Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Järve pindala on 2,0 ha.

Särgjärv (ka Kurtna Särgjärv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Järve pindala on 2,4 ha.

Ratasjärv (est. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)) – jezioro w gminie Illuka, w prowincji Virumaa Wschodnia, w Estonii. Położone jest na terenie obszaru chronionego krajobrazu Kurtna (est. Kurtna maastikukaitseala). Ma powierzchnię 0,4 hektarów, linię brzegową o długości 237 m, długość 100 m i szerokość 60 m. Jest otoczone lasem. Jest jednym z 42 jezior wchodzących w skład pojezierza Kurtna (est. Kurtna järvestik). Sąsiaduje z jeziorami Pannjärv, Piirakajärv, Mätasjärv, Konnajärv.

Peenjärv (ka Piisna järv) on järv Ida-Viru maakonnas Toila vallas Konju külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 289 m.

Lusikajärv on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasavere külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 197 m.

Väike-Niinsaare järv on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kurtna külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 340 m.

Punane järv on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kurtna külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 151 m.

Kurtna Väike Linajärv (ka Potrijärv, Kurtna Linajärv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 249 m.

Kurtna Linajärv (ka Suur Linajärv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 352 m.

Sillamäe rand on Sillamäe linna supelrand.

Toila kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Toila alevikus Toila vallas.

Toila saksa sõdurite kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Toila alevikus Toila vallas.

Voka mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Voka alevikus Toila vallas Ida-Viru maakonnas.

Oru haruraamatukogu on Kohtla-Järve Keskraamatukogu haruraamatukogu Ida-Virumaal, mis asub Oru asulas aadressil Virmalise tänav 10. Raamatukogu asub Muinasjutu lasteaias.

Sillamäe muuseum on Sillamäe linnas asuv muuseum, mis tutvustab linna ajalugu, sealhulgas ettevõtte AS Silmeti ajalugu.

Kurtna raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Kurtna külas Kurtna mõisa peahoone ruumides. Raamatukogu juhataja on Jaana Toss.

Sillamäe raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Sillamäel aadressil Kesk tänav 1. Raamatukogu juhataja on Elviira Sidorova.

Toila raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toila asulas. Raamatukogu juhataja on Lea Rand.

Voka raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Toila vallas Voka asulas. Raamatukogu juhataja on Merle Äri.

Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskus asub Sillamäel Tervise tänav 8.

Sillamäe Vanalinna Kool on kool Sillamäel.

{{Kool |Nimi = Sillamäe Gümnaasium |Pilt = |Pildiallkiri = |Asutatud = 2012 |Koolitüüp = gümnaasium |Direktor = Arno Kaseniit |Õpilaste arv = 260 |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = Sillamäe |Maakond = Ida-Virumaa |Vald = |Asula = |Aadress = Tallinna mnt 13, Sillamäe |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = Sillamäe Gümnaasium |Moto = Heast suurepäraseks! |Laiuskoord = |Pikkuskoord = |Logo =

Vaivara raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vaivara külas. Raamatukogu juhataja on Leeni Aager.

Toila spaahotell (ärinimega Toila Spa Hotell; inglise keeles Toila Spa Hotel) on spaa ja hotell Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toila alevikus. Kompleksi omanik on AS Toila Sanatoorium. Hotelli juht on Urve Pruunes.

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Pagari on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganusest. Osa külast, sealhulgas Aa mõisakompleks, asub Põhja-Eesti paekaldal. Küla läbib Tallinna–Narva maantee.

Aidu-Nõmme on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Pargitaguse on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Amula on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Järve on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Kaasikvälja on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Apandiku on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Kotinuka on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Kohtla-Nõmme on alev Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Kohtla-Nõmme on maakonnakeskusest Jõhvist 18 kilomeetri kaugusel, Kohtla-Järve linna keskusest 10 kilomeetri kaugusel.

Varja lahing (28. oktoober/7. november 1700) oli sõjaline kokkupõrge Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põhjasõja käigus. Lahing toimus Varja ja Aa küla juures ning lõppes Rootsi vägede põgenemisega lahinguväljalt.

Jõhvi kontserdimaja on hoone Jõhvis aadressil Pargi tänav 40.

Mäetaguse maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Mäetaguse alevikus. Kaitseala kogupindala on 53,2 ha.

Alutaguse vald on omavalitsusüksus Eestis Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 2017. aastal Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valla liitumisega.

Mõisamaa on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Puru on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Küla asub Jõhvi–Tartu maantee ääres.

Roodu on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Aruküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Arvila on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Atsalama on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Ohakvere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Võhma on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Ereda on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Rääsa on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Tarumaa (18. sajandi kaartidel Tarroma) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Kohtla vald oli vald Ida-Viru maakonnas.

Lipu (18. sajandi kaartidel Lippo) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Ojamaa on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Saka on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Asub Aast ida ja Ontikast lääne pool.

Kukruse on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Küla järgi on nimetuse saanud ordoviitsiumi Kukruse lade.

Varja on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Kiikla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Ratva on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Tarakuse on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Küla on asutatud 1907 aasta suvel, kui kümmekond Avinurmest pärit meest ostsid ära Tarakuse poolmõisa ja jagasid selle taludeks. Uue eluaseme otsimise tingis Avinurme mõisa taludeks jagamine.

Kaasikaia on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Kalina on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Paate on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Rajaküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Võrnu on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vitsiku on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Liivakünka on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Servaääre on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Täkumetsa on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Uikala on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Edise on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Rannapungerja jõgi on jõgi Eestis Ida-Viru maakonnas. Keskjooksul kannab ka nime Roostoja ja alamjooksul nime Pungerja jõgi.

Voorepera (1977. aastani Voorepere) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Tammiku on alevik Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Mäetaguse vald oli vald Ida-Viru maakonnas.

Pauliku on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Peeri on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas. Jõhvi valla halduskeskus on Jõhvi linn.

Mäetaguse on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Sompa on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Moldova on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. Asub Aast läänes.

Võide on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Jõetaguse on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Kabelimetsa on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Kahula on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Mäetaguse on alevik Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Mäetaguse valla keskus. Asub maakonna keskel Kohtla-Järve linnast lõuna pool. Mäetaguse alevikust kirdes saab alguse Mäetaguse jõgi.

Kohtla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.

Pajualuse on küla Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

Kohtla-Uueküla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Järve linna ja Kohtla-Nõmme alevi vahelisel 2,5 km² suurusel alal.

Kohtla-Järve Spordikeskuse jäähall on Kohtla-Järve Spordikeskuses asuv jäähall.

Jõhvi lennuväli on Jõhvi vallas Puru külas asuv lennuväli, mis paikneb Jõhvi linnast umbes 2 km lõuna pool Tartu maantee ääres.

Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.

Sompa on Kohtla-Järve lahuslinnaosa, mis asub Jõhvist 8 km edelas. Piirneb Jõhvi, Toila ja Alutaguse vallaga. Koordinaadid on 59°20' N, 27°17' E.

Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa. Asub Jõhvist lõunas.

Jõhvi linna jalgpalliväljak on Ida-Viru maakonnas Jõhvis aadressil Pargi tänav 1 asuv jalgpalliväljak. Väljaku omanik on Jõhvi vallavalitsus, kuid seda haldab Jõhvi Spordikool.

Kukruse linnaosa on Kohtla-Järve lahuslinnaosa. Asub Järve linnaosast 3 km kagu pool.

Kohtla-Järve soojuselektrijaam (lühendatult Kohtla-Järve SEJ; ametlik nimi Kohtla-Järve Elektrijaam) on Viru Keemia Grupi koosseisu kuuluv soojuselektrijaam Kohtla-Järvel, mis töötab alates 1949. aastast.

Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion on murukattega staadion Kohtla-Järvel.

Ratva järv on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, Mäetaguse alevikust 2 km lääne pool Ratva raba servas.

Enefit Solutions AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis tegeleb tehnoloogiliste lahenduste pakkumisega energeetika- ja tööstusettevõtetele. Täpsemalt pakub Enefit Solutions metallkonstruktsioonide, kaevandus-, energeetika- ja tööstusseadmete projekteerimist ja valmistamist ning lisaks ka seadmete remonti ja hooldusteenust ning metallide- ja keevisliidete ekspertiisi.

Mäetaguse mõis (saksa keeles Mehntack) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb mõisasüda Mäetaguse alevikku Alutaguse valda Ida-Viru maakonnas.

Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Toila valda Ida-Viru maakonnas.

Jõhvi Vabadussõja mälestussammas avati riigivanem Konstantin Pätsi poolt 10. juunil 1935.

Kukruse mõis (saksa keeles Kuckers) oli rüütlimõis (fideikomiss) Virumaal Jõhvi kihelkonnas.

Aidu karjäär oli Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1974. aastal tööd alustanud ja 2012. aastal suletud pealmaakaevandus.

Kämbemäe paemurd on endine paemurd, mis asub Jõhvist 1,5–2 km lõunas Kämbemäe talu lähedal.

Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb endine mõisasüda Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumile Aa külla. Aa mõisa härrastemaja asub Põhja-Eesti paekalda lähedal.

Kiikla mõis (saksa keeles Kiekel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Mõis paiknes tänapäeva Ida-Viru maakonna Alutaguse valla territooriumil. Mõisa keskus asus Kiikla külas.

Järve lahingu mälestussammas (ka Kohtla-Järve lahingu mälestussammas) on Vabadussõja mälestusmärk, mis asub Kohtla-Järvel Järve linnaosas. See on kunagise hävitatud samba täpne koopia. Mälestussammas on arvele võetud ajaloomälestisena.

Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Alutaguse valda.

Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Jõhvi valda. Mõisa kõrvalmõis oli Konju mõis.

Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil. Mõisasüda hävis teises maailmasõjas ning selle kohal asub praegu Jõhvi kontserdimaja.

Hiiessoo (ka Hiiesoo) on soo Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Suterma mõis (saksa keeles Sutterma) oli Aa mõisa karjamõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Sompa mõis (saksa keeles Sompäh) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Sompa küla territooriumile.

Kohtla mõis (saksa keeles Kochtel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Varja mõis (saksa keeles Warjel) oli Aa mõisa karjamõis Lüganuse kihelkonnas Viru kreisis.

Ohakvere mõis (saksa keeles Ahagfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Voorepere mõis (ka Voorepera mõis; saksa keeles Worroper) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Tammiku mõis (saksa keeles Eichenhain) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Tarakuse mõis (saksa keeles Tarrakus) oli poolmõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Kalina mõis (saksa keeles Kallina) oli Mäetaguse mõisa kõrvalmõis, u 1867. aastani rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Balti pataljoni mälestussammas on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Liivakünka külas Mäetaguse kalmistul asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk.

Pagari lahingu mälestussammas on Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Pagari külas asuv Vabadussõja Pagari lahingus langenutele püstitatud mälestusmärk.

Amula mõis (saksa keeles Ammula) oli Järve mõisa karjamõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal..

"Alutaguse hirv" (ka "Jõhvi hirv") on skulptuur Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas

Aleksander Tõnissoni monument on monument Ida-Viru maakonnas Jõhvis.

Rutiku mõis (saksa keeles Ruttik) oli Järve mõisa karjamõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal..

Kohtla karjäär on põlevkivi pealmaakaevandus Ida-Viru maakonnas Toila vallas, Kohtla-Nõmme asulast umbes 1,5 km lääne-edelas.

Aleksius II monument on mälestusmärk Issanda Ristimise kiriku juures Jõhvis.

Tammiku kaevandus oli allmaakaevandus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas, mis alustas tööd 1951 ja suleti 1999. aastal.

Varja rändrahn on rabakivist hiidrahn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varja külas.

Kohtla raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Toila vallas Kohtla-Nõmmel, laiarööpmelise Tallinna–Narva raudtee ääres. Reisirongid Kohtlas ei peatu. Jaamas võib toimuda kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Jõhvi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Jõhvis.

Kohtla põlevkivipaljand on endisaegses Kohtla karjääri seinas olev paljand; halduslikult Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Nõmmest 1,5 km lääne-edela suunas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

Sompa raudteejaam oli raudteejaam Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Sompa külas, raudteetsi 4 km kaugusel Jõhvist. Läbi Sompa kulgeb laiarööpmeline Tallinn–Narva raudtee. Naaberjaam Tallinna suunal oli Kohtla ja Narva suunal Jõhvi raudteejaam.

Kohtla-Nõmme raudteepeatus on raudteepeatus Ida-Virumaal Tallinna–Narva raudteel Kohtla-Nõmmel. Kohtla-Nõmmel peatuvad Elroni reisirongid liinil Tallinn–Narva.

Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Ida-Virumaal Jõhvis. See on pühitsetud peaingel Miikaelile. Kirikus tegutseb EELK Jõhvi Mihkli kogudus.

Jõhvi Issanda Ristimise kirik (ka Jõhvi Jumalailmumise kirik) on 1895. aastal ehitatud õigeusu kirik Jõhvis Ida-Virumaal.

Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik on õigeusu kirik Kohtla-Järvel.

Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.

Kalina soolinnus on arvatav linnusekoht Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kalina rabas.

Ahtme Püha Joosepi kirik (ka Ahtme Püha Joosepi kabel) on katoliku kirik Ida-Viru maakonnas Ahtmes aadressil Sõpruse tänav 82. Kirikut kasutab Ahtme Püha Joosepi kogudus.

AKEL Jõhvi adventkirik on kirik Ida-Viru maakonnas Jõhvis aadressil Uus tänav 3. Kirikut kasutab Jõhvi adventkogudus.

Sompa kaevandus oli põlevkivikaevandus Ida-Virumaal Kohtla-Järve Sompa linnaosa juures. Kaevandus oli kasutusel 1948–1999.

Viru kaevandus oli Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv allmaakaevandus, kus alustati tööd 1965. aastal ja mis 2013. aastal suleti.

Käva põlevkivikaevandus oli Kohtla-Järvel Käval aastatel 1925–1972 tegutsenud põlevkivikaevandus.

Ojamaa kaevandus on põlevkivikaevandus Ida-Virumaal tootmiskeskusega Võrnu külas. Kaevandust haldab Viru Keemia Grupi (VKG) tütarettevõte VKG Kaevandused OÜ.

Kohtla kaevandus oli põlevkivikaevandus Viru maakonnas Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal New Consolidated Gold Fields Ltd. õlivabrikute juurde.

Mäetaguse tammik on kaitsealune tammik Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Vana-Ahtme on Ahtme asum endise Ahtme küla kohal.

Moldova karjäär on järv Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Moldova külas. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1086 m.

Rahvapargi tiik on järv Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1068 m. Järves on üks saar.

Saka karjäär (ka Saka karjääri tiik) on järv Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas. Veekogu pindala on 5,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1355 m.

Kohtla-Nõmme telemast on telemast Ida-Viru maakonnas Kohtla-Nõmmel. Telemasti kõrgus on 250 m.

Kosmos oli kino Ahtme linnaosas Kohtla-Järvel Sõpruse ja Lehola tänava ristil, ametliku aadressiga Sõpruse 20.

Tammiku mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tammiku alevikus Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas. Kalmistu jääb Tammiku mõisa südamest linnulennult umbes 200 m kaugusele põhjaloodesse ehk siis kalmistu asub mõisa peahoone taga oleva pargi põhjaservas.

Uhe kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rajaküla külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.

Jõhvi kalmistu on kalmistu Ida-Virumaal Jõhvi linnas, Rakvere tänav 41A. Ajalooliselt jäi kalmistu Jõhvi kihelkonda.

Jõhvi Saksa sõjaväekalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõhvi linnas Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas.

Aberoti ehk Tammiku-Haberisti oli küla Jõhvi kihelkonnas, tänapäeval asuvad küla maad Ida-Virumaal Jõhvi valla Pajualuse küla alal.

Hädaküla on ajalooline töölisasula Kohtla-Järve Vanalinna linnaosas, paiknedes peamiselt Pioneeri tänava ümbruses.

Mäetaguse jõgi on jõgi Ida-Viru maakonnas, Rannapungerja jõe parempoolne lisajõgi.

Kohtla jõgi on jõgi Ida-Viru maakonnas. Purtse jõe parempoolne lisajõgi.

Järve vasallilinnus asub Ida-Virumaal Toila vallas Tallinna–Narva maantee ääres.

Aa park on Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa külas asuv Aa mõisa park.

Edise vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Etz) oli vasallilinnus Edise külas Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Kalina ohvritamm on pühapuu Virumaal Jõhvi kihelkonna Kalina külas.

Ratva oja on oja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Oja pikkus on 6,9 km. Oja suubub Ojamaa jõkke.

Kalina järv (ka Kallina järv) on järv Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kalina külas. Veekogu pindala on 3,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 785 m.

Kohtla-Nõmme tamm on kaitsealune tamm Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Nõmme asulas. Puu võeti kaitse alla 1959.

Hiiessoo Suurlaugas (ka Suurlaugas) on järv Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu-Liiva külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 796 m. Järves on üks saar.

Jõhvi rajoon moodustati Jõhvimaast 26. septembril 1950 vastu võetud seadusega.

Kohtla-Järve poolkoksimäed on põlevkivi poolkoksi kuhjamisel tekkinud mäed Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneosas. Lõunapoolse mäe kõrgus on 167,7 meetrit, see on ühtlasi Eesti kõrgeim tehismägi, ning põhjapoolse mäe kõrgus on 143 meetrit. Varem oli mäestik viie tipuga, mille kõrgus ulatus kuni 186 meetrini.

Kohtla-Nõmme aherainemägi on aherainemägi Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Nõmme asulas.

Aa hooldekodu kalmistu on kalmistu Lüganuse kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Aa külas Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas.

Edise mõisa kalmistu on endine kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Edise külas Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas. Kalmistu jääb Edise mõisa südamest linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusele edelasse.

Kukruse mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kabelimetsa külas Toila vallas Ida-Viru maakonnas.

Mäetaguse kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Liivakünka külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.

Mäetaguse mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mäetaguse külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas. Kalmistu jääb Mäetaguse mõisa südamest linnulennult umbes 750 meetri kaugusele lääneloodesse.

Sompa mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Pauliku külas Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas. Kalmistu jääb Sompa mõisa südamest linnulennult umbes 0,9 km kaugusele idakagusse.

Kohtla-Järve kultuurimaja on kultuurimaja Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel Järve linnaosas aadressil Keskallee 36. Ehitis on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Kohtla-Nõmme raamatukogu (varem ka Kohtla-Nõmme vallaraamatukogu) on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Nõmme asulas Kohtla-Nõmme rahvamaja ruumides. Raamatukogu juhataja on Kristina Kiiver.

Saka raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas. Raamatukogu juhataja on Anne Saatman.

Varja raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Varja külas.

Mäetaguse raamatukogu on raamatukogu Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Mäetaguse alevikus. Raamatukogu juhataja on Tiina Tõnurist.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž on Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool Kohtla-Järvel.

Kohtla-Järve Tammiku Põhikool on Ahtme linnaosas Kohtla-Järvel asuv põhikool. Enne põhikooliks ümberorganiseerumist oli see gümnaasium (Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium, lühemalt Tammiku Gümnaasium).

Jõhvi Põhikool on üldhariduskool Ida-Virumaal Jõhvi linnas.

Kohtla-Järve Järve Kool (aastani 2019 Kohtla-Järve Järve Gümnaasium) on põhikool Kohtla-Järvel.